Piibel saastvatele strateegiatele

Selgitus: kitsepea tähistab jahindust, ristikulehed põllundust. Sa oled hariduselt ja kogemuselt teeinsener. Mittetulundusühingut oli tarvis luua ennekõike selleks, et raha ja­gamine oleks võimalikult omavalitsustekeskne ning kohalikud elanikud saaksid ise otsustada, milleks raha kasutada. See mõttekäik tundub küll liialdus, kuid täpselt nii praegu otsustatakse: me ei tee südalinnas midagi, enne kui magistraalteede võrgustik pole täiuslik.

Marek Rannala FX valikute diagramm, et meil on vaja ainult ühte head näidet kusagil kesklinnas, et näidata: autoliikluse vähendamisega ei kuku maailm kokku, ei toimu katastroofi. Sealt edasi saab kõiki muudatusi teha palju lihtsamalt. Piia Ruber Marek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja ratta­sõbraliku elukeskkonna kavandamisel.

Marek on juhtinud planeerimist, koostanud liiklusuuringuid, teinud strateegilist Piibel saastvatele strateegiatele, tegelenud ka autoliikluse modelleerimisega selliseid spetsialiste saab Eestis kahe käe sõrmedel üles lugeda. Ta on aidanud argumenteerida laia autokeskse Reidi tee vastu ja pea­tänava poolt.

Sa oled praegu pikemal puhkusel, niisama hästi kui loobunud senisest tööst ja uuringute koostamisest.

Laadi alla

Arvasin sedasi, aga praegu paistab, et see nii ei lähe. Jah, ma olen natuke tülpinud. Energiat ju jagub, aga see peaga vastu betooni ja asfalti jooksmine tüütab, tekitab negatiivsust. Mul on positiivset ju harva öelda. Pidevalt tuleb rinda pista hoiakute ja eelarvamustega Madden 18 Trading System, kus igaüks, kes vähegi liigub või sõidab, on ekspert.

Ma tahan, et valdkonnas oleks arenguväljavaade, mingi perspektiiv. Tahan, et mingi muutus toimuks riigi ja omavalitsuste tasandil. Ma ei tea, kas midagi muutub eelolevate valimistega, järgmiste valimistega või kulub veel 20 aastat.

On hulk märke, mis muutust järjekordselt lubavad ja see innustab edasi tegutsema. Nüüdseks on selgeks saanud, kuidas asjad hakkavad kraavi kiskuma.

Jätkusuutlik tulevik on meie kätes : ELi säästva arengu strateegia tutvustus

See on lihtne. Nõiaringist välja murdmine aga nii lihtne ei ole.

Pariisi kliimakokkulepe ja Euroopa roheline kokkulepe tõstavad keskkonnapoliitika ka Eesti poliitika keskmesse. Sellepärast on loomulik, et kõik Eesti erakonnad, eelkõige aga valitsuserakonnad, kavandavad uusi algatusi ja koostavad tegevuskavasid nende lepete täitmiseks. Eriti tähtis on see rohelist tunnusvärvi kandva Keskerakonna jaoks, ning mitte ainult värvi pärast, vaid eelkõige sellepärast, et Keskerakond on olnud kaua aega Eesti rohelise poliitika sisuline juht, kui meenutada vaid omaaegsete ministrite Tõnis Kaasiku ja Toomas Frey, keskkonnaministeeriumi kauaaegse kantsleri Rein Ratase ning endise Tallinna linnapea ja praeguse peaministri Jüri Ratase tegevust keskkonnapoliitikutena. Paraku on hakanud Keskerakond kaotama oma liidrirolli keskkonnapoliitikate kujundamisel, millele

Mõtleme näiteks, millal saab Tallinnas Liivalaia tänava korda teha? Teeinseneride seisukohast tuleks enne välja ehitada Tallinna väike ringtee, Mustakivi tee läbimurre, Viljandi maantee läbimurre, Rävala puiestee läbimurre, Peterburi tee rekonstrueerida, ehitada Juuliku-Tabasalu lõik, Põhjaväil lõpuni viia jne, jne.

Enne muidugi tuleb viis aastat analüüsida, mis liiklusega juhtunud on. Liivalaia tänava kordategemise ajaks selliste printsiipide järgi oleksin ma 75aastane. See mõttekäik tundub küll liialdus, kuid täpselt nii praegu otsustatakse: me ei tee südalinnas midagi, enne kui magistraalteede võrgustik pole täiuslik.

Sa oled hariduselt ja kogemuselt teeinsener. Valdav enamik teeinsenere vaatleb liikumist ja liikluse planeerimist autost lähtuvalt. Sa oled samuti pärit sellest maailmast, kasvanud üles selle sees ja vaimus, ometi mõtled teisiti.

Kuidas sa jõudsid selleni, et linna liikluse planeerimise alus ei ole teps mitte autoga liikumine ja selleks ruumi kavandamine?

Ma ei taha kuidagi vihjata sellele, et olen hulluks läinud, kuid muutused ei sünni üleöö, vaid pika aja jooksul järk-järgult. Esimene kõhklus tekkis mul siis, kui Tiit Metsvahi, kes on autokeskse käsitluse peaideoloog, andis TTÜs mulle üle mõned loengud.

Peipsi kalamehed panid tuleviku nimel seljad otsustavalt kokku Allikas: Eesti Päevaleht, Signe Kalberg Kalurite hinnangul paraneb olu­kord siis, kui nad saavad hakata kala müüma interneti vahendusel. Esialgu keskenduks portaal info vahendamisele, hiljem võiks aga sel­le vahendusel näiteks endale kas või kala koju tellida.

Neli aastat töötasin seal osalise koormusega lektorina. Üks ainetest, mida lugesin, oli linnaliiklus. Ma võtsin tema materjali, uuendasin seda vaikselt ja nelja aastaga ei jäänud algupärasest kursusest midagi alles. Mida rohkem ma teema kohta otsisin, seda enam tundsin, et miski justkui ei klapi. Teine mõjutaja oli Põhjamaade linnaplaneerijate foorum.

Viimati lisatud

Foorumil osalesid kaheksa suuremat Põhjamaade linna. Kuulsin igal aastal, mida teised linnad teevad.

See ei klappinud kuidagi sellega, mida meil tehti. Foorumil osalesid ka Tallinnas transporti korraldavad ametnikud, näiteks Tallinna transpordiameti juht, kes on siiamaani sellel ametipostil. Õhtul õlleklaasi taga pidasime pikki vestlusi, miks Piibel saastvatele strateegiatele niimoodi, nagu Põhjamaade linnades tehakse, teha ei saa, et meil on juba kord nii ja teistmoodi polegi võimalik, ning et näidatud lahendused meil ei tööta. Sellest tekkis vastuoluline tunne.

Eelviimane muudatuse samm oli Tartu autoliikluse mudeli ülesehitamine, et analüüsida idaringtee tasuvust. Selle töö juures nägin, et tee, mis sa teed, vabatahtlikult autode mass kesklinnast ära ei lähe. Uued liikluslahendused küll mõjutavad seda veidi, kuid juba mudel näitas, et väga paljud muutused sõltuvad mudelisse sisestavatest parameetritest. Tõe teadasaamiseks sellised mudelid hästi ei sobi. Viimase valgustuse sain arhitekt Kadri Klementi ettekandest aastal Ta rääkis avalikust ruumist. Olin selleks ajaks endalt tükk aega küsinud, Piibel saastvatele strateegiatele miks me peame liiklust vähendama ja piirama.

Pärast Klementi ettekannet mõistsin, et avaliku ruumi kvaliteedil on määrav tähtsus. Teeinsenerid ei arvesta üldse ruumilist ega funktsionaalset konteksti, nemad, tegelikult ka mina, tegelevad liiklusega iseeneses. Siis käis mu peas krõps, et me ei saagi rääkida aktiivsest liiklusviisidest, sest neid ei saa analüüsida sama loogika järgi kui autoliiklust — jälgides sagedust ja tihedust.

Me ei saa avaliku ruumi hindamise parameetriks panna vaid teenindustaset. Kui analüüs näitab, et kõnniteel on kolm inimest kilomeetri kohta, siis see ei tähenda, et ruum on hea. Loeb, milline see kõnnitee on, milline on ümbritsev keskkond, ka rattaga sõites. Suurem osa teeinsenere õpib siiski selles vanas maailmas aegunud põhimõtete järgi.

Miks ei ole värsked tuuled ülikooli jõudnud? Kas arhitektide, maastikuarhitektide, linnaplaneerijate ja autoliikluse planeerijate maailmavaate erinevused on ületamatud? Teeinsenere õpetatakse Tallinna tehnikaülikoolis. Sealsed õppejõud ja ka õpetamise ideoloogia on olnud ühesugune juba mitukümmend aastat. Ma ei saa aru, kuidas ülikool võib endale lubada, et seda elulist valdkonda õpetatakse eelmise sajandi põhimõtete järgi.

Paradigma muutus sajandivahetusel, juba kakskümmend aastat on maailmas õpetatud säästvat liikumist ja räägitud sellest, et linnad on inimestele, mitte autodele.

Seda räägitakse palju ja igal pool. Selleks et mitte kuulda, tuleb vist näppe kõrvas ja silmi kinni hoida. Me teame, mis on autoliikluse negatiivne mõju, oskame seda mõõta ja analüüsida. Kui valik on neid teadmisi ignoreerida, siis on tegu maailmavaatelise küsimusega. Need, kes räägivad rattaliiklusest, tembeldatakse kohe aktivistideks ja entusiastideks. Kui aga ignoreeritakse seda, et keegi võib faktide, analüüside, strateegiate ja arvude abil tõestada, miks on vaja rattaliiklust edendada, siis see pole enam maailmavaate küsimus.

Piibel saastvatele strateegiatele on lihtsalt faktide ja analüüside ignoreerimine. Maailmavaade on pigem otsus sõita autoga — mõtteviis, et meil on kehv kliima, Ülemiste järve ja mere vaheline ala on kitsas, pigistab Tallinna kikilipsukujuliseks, mis seab liikluse läbilaskvusele piiri, ja sada muud ettekäänet.

Kuidas tuua suhtumisse pööre? Praegu õpetan kunstiakadeemias tulevasi linnaplaneerijaid ja arhitekte. See on maailma kõige halvem Piibel saastvatele strateegiatele sellisele kursusele. Teed ja liiklus ei tohiks linnaplaneerimises kindlasti olla peamised.

Alustasin kursust loenguga, miks ei tohi linnas rääkida teedest ja liiklusest.

Vaatamata sellele, et ka jalgsi liikumine on liikluse osa, tähistab meie kultuuriruumis liiklus ikkagi peamiselt autosid. Linnaplaneerijad ei tohi nii mõelda. Linnas ei tohi ka mõelda teedest, kavandada tuleb ikka tänavaid. Tänaval on palju funktsioone, see on olemise, kohtumise, liikumise, kaubanduse ja rohekoridori ruum.

Language switcher

Tee tähendab tehnorajatist, tänav aga mitmeotstarbelist elukeskkonda. Meil kavandatakse teid. Võtame kas või Narva maantee Jõe tänavast Tallinna ülikoolini.

• On vaja ainult ühte head näidet! — Sirp
• Teeme Eesti roheliseks! - Kesknädal
• CRA T4 Share Option Tehingud
• Stock Valikute aeg

Nii inimvaenulikku ja mittemidagiütlevat keskkonda on raske mujalt leida. Sellel puudub igasugune kvaliteet või elemendid, mis sellele tuiksoonele elu annaks.

Avaleht Kõik Eesti omavalitsuste sümbolid Kõik Eesti omavalitsuste sümbolid Omavalitsusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid ja muud sümbolid.

Seal on mõlemas suunas kokku kuus sõidurada ja tramm, kitsad kõnniteed. Rattatee puudub sootuks, samuti ka mugaval kaugusel ülekäigurajad. Üks selline rajatis pole vaid tehniline kogum. Hoonete puhul saadakse aru, et kanalisatsiooniinsener ja elektrik ei saa dikteerida hoone funktsiooni ja kuju.

Avalikus ruumis ei saada aga aru, et tehnovõrgud ja liiklus ei pea ruumi olemust ja väljanägemist määrama. Ma ei ole kümme aastat tehnikaülikoolis õpetanud. Püüdsin seal küll ka doktoritööd kirjutada linnaplaneerimises liiklusmudelite kasutamisest, õigemini väärkasutamisest.

Lõpuks loobusin sellest kulukast hobist. Nii kaua kui seal valitseb Online-kauplemissusteem tootab õpetust jagav seltskond, pole lootustki, et meelsus ja paradigma EOPtion Paberi oppetund. Toodetakse ühe parameetri järgi mõtlevaid ja linna kujundavaid teeinsenere.

Mul on insenerikutse üle isegi pisut piinlik. Seal kujutatakse insenere tohutult laia silmaringiga avaralt Piibel saastvatele strateegiatele inimestena. Praegu näen, et tehnikaülikoolis koolitatakse selles valdkonnas kitsalt mõtlevaid inimesi. Mõeldakse ainult autoliiklusest, ei nähta tervikpilti ega mõelda sellele, miks Piibel saastvatele strateegiatele tehakse.

Millele tuleb siis mõelda? Liikuvusega on seotud nii paljud elualad: sotsiaalia, majandus, kultuur, haridus jne. Näiteks Göteborgis uuriti koolivõrgustiku mõju laste liikumiskäitumisele.