Kolm mustade roovide jarge

Kuld ja kinnisvara on kohad, kuhupoole vaadata, kui sadama hakkab. President Bidenil on oluliselt parem positsioon, et luua tugev koalitsioon Hiina ohjamiseks. Laiemat pilti vaatab Wells Fargo analüüs kordame seda eelmisest loost ja see osundab sellele, et kullal on ehk käes 7nda supertsükli algus, kus hetkel on tekkinud tugevad käärid kulla nõudluse ja tema tegelike tootmisvõimsuste vahel. Pilt on ilmekas.

The Perfect Storm, vol. Anu on õppinud ajalugu, Raul on lihtsalt kogu elu huviline olnud. Oleme oma tarkust lihvinud natuke ka finantsajaloos, kuna mitmed tänased dilemmad on juba varem ajaloos kordunud ja neile on mingid lahendused olemas.

Küll mitte alati sellised, mis esimesel pilgul kohe meeldima hakkaks. Me kõik ilmselt teame Saksa-Poola päritolu Mikołaj Kopernikut, kes esimesena kirjeldas heliotsentrilist maailmasüsteemi. Aga ilmselt paljud ei tea tema töid Kasutades raha Kripal. Kolme esimest on kõigile arusaadavad, Kolm mustade roovide jarge viimast suudavad mõtestada vähesed. Siit jõuamegi oma tänase blogiloo esimese teemani.

Inflatsioon Keskpankade rahapakkumine mõõdetuna kas läbi M2 või M3 näidu on jätkuvalt väga kõrge. ECB puhul on tegemist siiski natuke mõõdukama kasvuga, mis ajalooliselt on ikka väga kõrge.

Vaata joonist ECB rahapakkumise kasvutempo osas. Allikas: BoF, FT Aga rahaloome pole ainuke argument kui räägime võimalikust kõrgemast inflatsioonist.

Oleme inflatsioonist juba kirjutanud mitmes finantsriskide loos, kuna meie jaoks näitavad kõik märgid, et inflatsioon on tagasi tulemas ja Kolm mustade roovide jarge tegelemine saab olema lähima kümnendi üks olulisemaid majanduspoliitilisi küsimusi.

Anname aru, et meie lähenemine eristub selgelt nii ECB kui ka Fedi ametlikust käsitlusest, kus nähakse inflatsiooni vaid kui võimalikku statistilist mullikest tulevikku vaatavatel graafikutel ja mis paljuski baseerub ühekordsetel madalatel eelmise aasta baasnäitudel ning tööturu tugevusel, kus palgaootused ei kasva.

Millised täiendavad asjaolud räägivad võimalikust kõrgemast inflatsioonist lähitulevikus? Sharpminderi jaoks on üks lemmikumaid tänapäeva trendide lahtimõtestaja prof. Russell Napier.

The Perfect Storm, vol.

Vaata tema biod siit. Käesolev lugu on üsna paljuski mõjutatud tema hiljutisest intervjuust Incrementumile, mis on Liechtensteinis baaseruv investeerimis ja varahaldusettevõte. Julgeme soovitada, see oleks parim tund, mida hetkel majandusküsimuste kohta kuulata oleks. Puhas kuld! Napier juhib oma intervjuus tähelepanu järgmistele asjaoludele, mis kõik mõjutavad inflatsiooni taset lähiaastatel. Kelle käes on raha.

Finantskriisi järgne Quantitative Easing QE suunas palju raha kommertspankade bilanssidesse, kes ei kiirustanud seda raha edasi laenama.

Kui pandeemia peaks järgi andma, saab raha rohkem suunata tarbimisse ja suurendada ka jooksvaid kulutusi. Krediidiloome politiseerub üha rohkem. Seda pole raske märgata.

Kohus saatis Norra turisti röövinud noormehed aastateks vangi

Ka Eestis. MESi kummalistest otsustest oli juttu Kreeka 2. Suurusjärk ca miljonit tuleb kokku. KredEx paneb jälle ohkama. Sai esimese hooga kodulehelt andmeid otsitud. Summad on suured ja käendusi, laene palju.

Honey Mustard Chicken Breast, with Pearl Onions and Broccoli

Mida aga pole, on kokkuvõtvad summad. Proovitud sai ka helistamist. Esimene kodanik, kes toru võttis, oli pahur ja leidis, et kui üldsummat oleks vaja teada, siis võiks ise käsitsi numbrid kokku lüüa.

Samas figureeris tabelites Tallink 2× miljonise numbriga vist vormistati midagi ümber? Ühel ettevõttel oli lausa 19 erinevat otsust, mis võivad kattuda, aga võib olla ka mitte. KredExi pressiesindaja oli natuke sõbralikum, aga lubaduse, et juhatus võib-olla kunagi tulevikus asja arutab, ei muuda kuidagi praegust olukorda selgemaks.

Ava-andmeid lihtsalt ei ole ja keegi neid ei esita. Nii me ei teagi, palju KredExi kaudu on raha aasta jooksul välja liikunud. See on ettevõtlussektori laenude jaoks Eestis arvestatav summa.

Prokuratuur süüdistab Piiri kohviku röövis kolme Pärnumaa meest

Seda poliitikat tagasi kerida saab olema raske, sest see sobib nii poliitikutele kui ettevõtjatele. Kuidas ikkagi energiakandjate äriga tegelev firma COVID kriisis tõsiselt pihta sai, jääb Sharpminderile küll segaseks. Ja see oli otselaen, mitte käendus. Praegu kraabib valitsus oma Excelitega laste huviringide jms. Tundub läbi ja lõhki vale. Keskpankade inflatsiooni ohjamise mandaadi nõrgenemine.

Nüüd on keskpangad läbi madalate intressimäärade sihtimas täistööhõivet. Juttu on olnud ka kliima-eesmärkidest ja sotsiaalsest Kolm mustade roovide jarge. Need on kõik pigem poliitilised kui rahapoliitilised eesmärgid.

Mõneti peegeldab seda keskpankade ja valitsuste põimumist ka kaadripoliitika. Treasury juht Janet Yellen oli varem Fed juht, jne. USA ja Hiina külm sõda. Trump ei suutnud Hiinaga suurt midagi ette võtta, kuna ta ei olnud suuteline koalitsioone looma, eelkõige Euroopa Liiduga. President Bidenil on oluliselt parem positsioon, et luua tugev koalitsioon Hiina ohjamiseks. Sellise ohjamise üks hoob on osade tootmisvõimsuste viimine Hiinast välja ja see on inflatsiooni soodustav tegevus, kuna need tootmisvõimsused tuleb üles ehitada mujal, kus Hiina ei saa oma Rinminbi kursi kontrolliga mõjutada kaupade hinnataset.

Lihtsalt teadmiseks meie lugejatele — Hiina ekspordihinnad on viimased 25 aastat olnud peaaegu muutumatud. Tarnešokid ja toormehinnad.

Lääneriikide majandused ennekõike USA taastub väga kiiresti ja tarned ei püsi hästi graafikutes. Vaata joonist, mis näitab selgelt, kui kiiresti on kasvanud mere konteinervedude hinnad, mida mõõdetakse Shanghai vastava indeksi abil. Aastaga on hinnad pea kolmekordistunud.

Suured tarneprobleemid on ka mikrokiipide osas. Autotööstuses suurt turuosa omavas Renesas kiibitehases Jaapanis oli suur tulekahju ja see mõjutab otseselt GM ja Fordi tehaste tööd. Tarneraskused on tihedalt seotud ka toormehindadega. Kui see ühtib suure rahamassiga, mis istub leibkondade kontodel, siis on üsna mürgine segu valmis. Toorme hinnatõusude osas pakume illustratsiooniks maisi hinnakõverat, mille leiab sellelt Markets Insideri jooniselt.

1. Bitcoini kasumiekraani koopia
2. The Perfect Storm, vol. 3 – Sharpminder blogi
3. Tehniline võrguinfo Mida teha mobiiltelefoni või tahvelarvuti varguse või kadumise korral?
4. DST Trading System

Samasugune pilt vaatab vastu paljude teiste toormete puhul. Üks vedur sellisel toormerallil on ka rohemajanduse narratiiv ja sinna planeeritud raha. See üleminek on väga kallis, aga sellest juba mõnes teises meie lähituleviku loos. USA on selgelt rohkem raha trükkinud, pakkunud jõulisemat fiskaalset stiimulit, tööturg taastub kiiremini ja majanduskasv tuleb aastal väga kõrge.

Euroopas tuleb pea kõiki näitajad sisuliselt kahega jagada, aga see ei tähenda, et analoogsed inflatsiooni toetavad protsessid ei toimiks. Vaata joonist. FT uudisloos, et ECB ei näe inflatsiooni teket eurotsoonis, kuna hetkel ei vaata tööturul vastu tugevat palgasurvet.

Sharpminder on nõus, et täistööhõive on väga oluline inflatsiooni tekke indikaator, aga kunagi varem pole leibkondade kontodel nii palju vaba Skyline binaarsed variandid Kolm mustade roovide jarge.

See saab olema oluline kaalukeel, kas see vaba raha konverteerub pikaajaliseks säästuks või läheb paljuski tarbimisse ja aktsiaturgudele.

Avokaadoga relvastatud mees röövis kahte panka

Aga siit jõuame oma järgmise all-teemani. Finantsrepresseerimine raames kedagi Siberisse ei saadeta, aga põhiolemuselt on see teadlik tegevus säästjate varade arvel võlgnike kohustuste leevendamiseks.

Loe termini kohta täpsemalt siit. Kes sooviks natuke akadeemilisemalt koos huvitavate näidetega asja kohta lugeda, siis soovitame seda IMF Working Paperit loe siit. Milles on asja tuum tänapäevases mõttes? Täna jõudis Sharpminderi töölauale veel üks väga-väga hea analüüs respektaablilt CLSA analüüsimajalt. Ka siin on peateemaks inflatsioon ja seda põhjustavad faktorid.

Nemad on ka sügavalt inflatsiooni-usku ega pea tõenäoliseks, et hindade kasv sel aastal on ajutine nähtus nagu kinnitavad keskpangad. Kõige ilmekamalt võtab selle kokku järgmine joonis USA riigivõla trajektoorist minevikus ja sellest, mis juhtub ilmselt edasi. Võlatase kasvab ja see ei talu nullist eriti kõrgemaid reaalseid intressimäärasid; pigem sobivad reaalsed negatiivsed määrad.

Sama pilt on ka paljudes vanades Lääne-Euroopa riikides. Finantsajaloos väga pädev prof. Napier võrdleb tänast olukorda sellega, kuidas WWII järgselt riigid oma kõrget võlataset lahendasid.

Seadmetugi

See on sarnane väga radikaalse dieediga, mis teatavasti ei ole tervislik ka valitsustele. Küll aga oli see võimalik sõjajärgses riigis, kus riik agressiivselt natsionaliseeris mh panganduse. Tänapäeva seisukohast on oluliselt parem näide UK. Seda tänu suuresti sellele, et enamiku sellest perioodist olid sõjajärgne majandusbuum ja mis veelgi olulisem — intressimäärad olid mõõdukad, aga selgelt allpool inflatsioonimäära. Nii prof. Maakeeli tähendab see mõõdukat, aga üldjuhul püsiva iseloomuga inflatsiooni.

Kuidas see finantsrepressioon siis reaalselt töötaks? Eriti olukorras, kus iga tervelt mõtlev inimene ei investeeriks riigivõlga olukorras, kus nende intressimäärad on madalamad inflatsioonist. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole võimalik inimesi selleks ka sundida.

Küll aga saab riik sundida kommertspanku läbi kapitalijärelevalve meetmete hoidma oma bilansis negatiivse reaaltootlusega võlainstrumente.