Maagaasikaubanduse strateegia,

Selle tulemusena on Nord Streami rajamise röögatu lõpphind, 7,4 miljardit eurot, tekitanud investorites rahulolematuse ning vähendanud Gazpromi puhaskasumit ja ettevõtte koguväärtust. ELi strateegilised huvid ja Baltikumi maagaasi hetketurud ELi pingutustes ühe ja ühise energiaturu loomiseks on võtmekohal maagaasi vabaturu laiendamine. Tootmis- ja töötlemisüksuste arvu suurenemine Euroopas mõjutab otseselt vaakumisolatsiooniga torutööstuse kasvu. Eesti — LNG-terminal kui Balti kauplemiskeskuse nurgakivi Värskeimad arengud tehnoloogivallas on muutnud veeldatud maagaasi ehk LNG paljudele riikidele kiireimaks viisiks oma gaasitarneallikate mitmekesistamiseks.

Pealegi suurendab vaakumisolatsiooniga torude laiem kasutuselevõtt tööstusharudes, sealhulgas keemiatööstuses, toiduainete pakendamisel ja haiglates väiksemate gaasikadude tõttu, vaakum-isoleeritud torutööstuse suurust.

Eesti Gaasi Tehnika tänava gaasitanklas on uued mugavad püstolid

Valitsuse ja eraõiguslike asutuste investeeringute suurendamine kosmosetööstusele kosmoseprogrammide ja sõjalennukite katsetamiseks võib tööstuse osa suurendada. Tootmisrajatiste kiire arendamine ning toidu- ja joogi- ning keemiatööstuse laiendamine riigis koos kasvava maagaasikaubandusega mõjutab positiivselt piirkondliku turu kasvu. Pealegi võib energiatõhususe poliitika ja kliimamuutuste ohjamisega seotud erinevate kavade, näiteks Pariisi kliimapakt, elluviimine luua toodete vastuvõtmiseks soodsa keskkonna.

Toidupakendisektori kiire areng koos tarbijate sissetulekute suurenemisega elaniku kohta on olnud oluline toidu- ja joogisektori jõulise kasvu edendamisel.

Euroopa töötlevas sektoris on lisandväärtuse osas puuvilja- ja puuviljatööstusel suur osa. Kiire eluviisi jätkumine piirkonna arenenud riikides on oluliselt suurendanud külmutatud ja pakendatud toidukaupade kaubandust. Tootmis- ja töötlemisüksuste arvu suurenemine Euroopas mõjutab otseselt vaakumisolatsiooniga torutööstuse kasvu.

Samuti suurendavad toodete omaksvõtmist regiooni 2. Need torud on valmistatud kindlast terasest, mis seejärel ühendatakse sisemise ja välimise toru vaakumiga. Kuid sellest hoolimata on hetketuru hindadel põhinevad Põhjamere piirkonna kauplemiskeskused sundinud Gazpromi müüma Nord Streamist pärinevat gaasi oluliselt madalama hinnaga, kui oleks olnud vajalik investoritele lubatud kasumi teenimiseks.

Maagaasikaubanduse strateegia

Maagaasikaubanduse strateegia Selle tulemusena on Nord Streami rajamise röögatu lõpphind, 7,4 miljardit eurot, tekitanud investorites rahulolematuse ning vähendanud Gazpromi puhaskasumit ja ettevõtte koguväärtust. See pretsedent sai järje ON nõudmisele teha allahindlust vastutasuks valmisoleku eest jätkuvalt leppida nafta- ja gaasihindade omavahelise seotusega. Gazprom Exporti lepingustruktuuri- ja hinnakujundusjuhi Sergei Komlevi sõnutsi oli ettevõte valmis selliseks ebatavaliseks järeleandmiseks soovist kaitsta gaasi ja nafta hinna omavahelisel seosel põhinevat hinnastamismudelit.

Kui Norra Statoil sõlmis Läänemere piirkonnas tegutsevad valitsused koostöös Euroopa Komisjoniga rajamaks maagaasi tarneteks, hoiustamiseks ja transpordiks vajalikku taristut, mis on vajalik vähendamaks Eesti, Läti, Leedu ja Soome praegust protsendilist sõltuvust Vene gaasist.

Hiljutised avalikud arutelud Balti riikide energiasõltumatuse teemadel on suuresti keskendunud plaanidele rajada kolmes riigis LNG taasgaasistamiseks vajalikud terminalid.

LNG on tõepoolest võtmetähtsusega element ükskõik millistes tegevuskavades, kui eesmärgiks on luua energia ühisturg. Kuid ainuüksi LNG-terminalidest siiski ei piisa selleks, et Baltikumis tekiksid maagaasi kauplemiskeskused. Likviidseks kauplemiseks on tarvilik piirkondlik võrgustik, kuhu on lõimitud nii terminalid, tarnijad, hoidlad kui transpordivõrgustik ehk torujuhtmed jms ning mis võimaldaks maagaasil tarbijateni jõuda kooskõlas turult pärinevate hinnasignaalidega.

Baltikumis peaksid sellesse võrgustikku kuuluma kolm spetsiifilist arendusprojekti: · Poolat ja Leedut ühendav torujuhe ingl k: Gas Interconnection Poland-Lithuania, GIPL aitamaks mitmekesistada Balti Maagaasikaubanduse strateegia maagaasi tarneallikaid; · Läti Inčukalnsi gaasihoidla ning hoidlat Eestiga ühendavate torujuhtmete moderniseerimine, laiendamine ning omandistruktuuri muutmine, et kaotada Gazpromi suutlikkus takistada maagaasi vaba voolamist regioonis; · Eestis paiknev LNG-terminal ühes merealuse torujuhtmega Soome — see mitmekesistaks piirkonna tarneallikaid ning looks hetketuru tekkimiseks vajaliku suurusega piirkondliku turu.

Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga

EL peaks kõikidele ülalmainitud projektidele omistama ühishuvi projektide staatuse… ingl k: Project of Common Interest, PCI staatuse, millega kaasneks nende edukaks teostamiseks vajalik poliitiline ja finantstoetus. Vilnius teatas viivitamatult plaanist rajada Klaipėda lähistele LNG Maagaasikaubanduse strateegia, mis alustaks tööd Leedu andis ka teada, et teeb lõpu Gazpromi kontrollile riigi maagaasi jaotusvõrgu üle, lahutades riigisisese torujuhtmete omamise transiidiks mõeldud võrgustiku omandisuhetest.

Seejärel aitas Leedu Klaipeda LNG-terminal likvideeriks Leedu täieliku sõltuvuse Vene maagaasist, mille aluseks on praegu ühesuunaline impordivõrgustik Valgevenest, ainult erandolukordades kasutatav kahesuunaline torujuhtmeühendus Lätiga ning ühesuunaline ekspordikanal Kaliningradi. Küll jääb aga küsitavaks ilma ELi kaasarahastamiseta valmiva ujuvterminali äriline atraktiivsus.

Maagaasikaubanduse strateegia

LNG-terminali tulevikuväljavaadetest sõltumata saab aga Leedu paljugi ära teha aitamaks kaasa kauplemiskeskuste tekkele Balti regioonis ning nimelt arendades GIPL-torujuhet. GIPL on kavandatud kilomeetrise torujuhtmena, mille aastaseks läbilaskevõimsuseks peaks saama 2,3 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Projekti elluviimine tagaks tarnijatevahelise konkurentsi kasvu, võimaldades klientidele ligipääsu mitmekesistele tarneallikatele ning ELi hetketurgudele Põhjamere piirkonnas.

Lisaks lubaks GIPL Leedul ja teistel Balti riikidel kasu saada gaasituru kasvavast likviidsusest pärast seda, kui Maagaasikaubanduse strateegia Läti — Inčukalnsi gaasihoidla Maagaasihoidla on iga kauplemiskeskuse võtmetähtsusega element.

Seda seetõttu, et gaasitootmise tase on aasta läbi sama — kaasa arvatud suvel, kui nõudlus on madal — ning väiksema nõudlusega perioodidel toodetud gaasi tuleb hoiustada seni, kuni seda läheb vaja talvisel tarbimise kõrgperioodil. Ilma hoiustamisvõimaluseta kaovad talvel ka hetketurul põhinevad hinnad ning kauplemiskeskuse likviidsus on äärmiselt piiratud. Õnneks on Balti piirkonnas juba olemas maa-alune gaasihoidla Lätis Inčukalnsis.

See hoidla varustab nii tööstuslikke lõpptarbijaid kui elamurajoone kogu piirkonnas. Umbkaudu pool gaasihoidla varudest kulub talvel Läti, ligi veerand Maagaasikaubanduse strateegia ning ligi veerand Loode-Venemaa nõudluse rahuldamiseks.

Samas töötab hoidla juba praegu pea piirvõimsusel selle mahutavuseks on 2,32 miljardit kuupmeetritmis on ebapiisav, silmas Ian Williams Trading System piirkondliku kauplemiskeskuse rajamisega kaasnevat nõudlust. Inčukalnsi teine tõsine puudujääk seisneb omandistruktuuris. Kontroll gaasihoidla üle kuulub Gazpromile, millel on õigus Inčukalnsi käitada kuni aastani Koos Gazpromiga lähedalt seotud Iteraga kuulub Vene kontsernile ka Latvijas Gaze aktsiate kontrollpakk — Latvijas Gazel on aga õigus käitada Inčukalnsi hoidlat kuni aastani Kontroll gaasihoidla üle kuulub hetkel seega monopoolsele tarnijale, kes vastustab piirkonnas kauplemiskeskuste-põhise turu teket ning Inčukalns sõltub nendest samadest maagaasivoogudest, millega varustatakse ka Vene sisemaiseid tarbijaid — kelle vajadused on talvisel gaasitarbimise kõrgperioodil ajalooliselt rahuldatud enne Euroopa tarbijaid.

Gazpromi domineerimine Inčukalnsi tegevuse üle nõuab ELi juhtrolli gaasihoidla laiendamisel ning omandistruktuuri ümberkujundamisel.

Eesti — LNG-terminal kui Balti kauplemiskeskuse nurgakivi Värskeimad arengud tehnoloogivallas on muutnud veeldatud maagaasi ehk LNG paljudele riikidele kiireimaks viisiks oma gaasitarneallikate mitmekesistamiseks. Kolme Balti riiki ja Soomet teenindav äriliselt tasuv LNG-terminal kindlustaks aastaringse mitmete tarneallikatega gaasivarustuse, mis omakorda on möödapääsmatu eeldus likviidse kauplemiskeskuse tekkeks.

Selline tarneallikate mitmekesistamine kärbiks osaliselt ka Gazpromi monopoolse käitumise tiibu isegi juhul, kui Leedu-Poola torujuhtmest GIPL ei peaks asja saama ning Inčukalns jääks endiselt Gazpromi kontrolli alla.

Maagaasikaubanduse strateegia

Leedu on sel teel jõudnud kõige kaugemale — Vilniuse plaane ujuva taasgaasistamisterminali rajamiseks hinnati Eleringi Pöyry raportis aastal kui kõige arenenumaid kolmes riigis. Lätlaste peamiseks argumendiks on olnud madalam ehitusmaksumus, võrreldes Leedu ja Eesti alternatiivsete projektidega — Riia läheduse tõttu Inčukalnsi hoidlale langeks ära vajadus rajada terminalile omaenese hoidla.

Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga – Diplomaatia

Maagaasikaubanduse strateegia Sestap on Eesti valitsuse hinnangul riigi kontrolli säilitamine LNG-terminali rajamise üle energiajulgeolekut silmas pidades elulise tähtsusega. Eleringi plaanide kohaselt ühendataks Muugale rajatav LNG-terminal Balticconnectori nime kandva merealuse torujuhtme kaudu Soomega. Soome kulgev Balticconnectori torujuhe oleks elulise tähtsusega, silmas pidades ükskõik kus asuva Eesti LNG-terminali majanduslikku tasuvust. Eesti, mille aastane gaasitarbimine on vaid tagasihoidlikud 0,7 miljardit kuupmeetrit aastas, on liiga väikese mahuga turg kindlustamaks LNG-terminali majanduslikku mõttekust — ükskõik, kus see terminal siis ka asuks.

Olukord ei muutuks isegi siis, kui ühendada Eestis paikneva LNG-terminaliga ka Leedu ja Läti tarbijad — kolme riigi aastane kogunõudlus oleks endiselt vaid 4,8 miljardit kuupmeetrit. Kuid Soome, mille aastane tarbimine on ligi 5 miljardit kuupmeetrit, lisandumine muudaks pilti oluliselt: Baltikumi ning Soome kogunõudluseks oleks aastas 10,5 miljardit kuupmeetrit ehk 15 korda enam kui Eestil eraldivõetuna.

Euroopa Komisjon tellis rahvusvaheliselt nõustamisfirmalt Booz hinnangu, kas LNG-terminali rajamine Baltikumi vääriks ELi rahalist toetust ning Boozi järelduste kohaselt suudaks sellise suurusega turg tagada majanduslikult tasuva LNG-terminali toimimise. Tegelikkuses panustaks Soome rajatav terminal piirkonna tarneallikate mitmekesistamisse ja varustuskindlusesse vähem, võrreldes Eestis paikneva terminaliga.

Maagaasikaubanduse strateegia

Seda järgmistel põhjustel. Esiteks tähendaks terminali rajamine Soome ka Gazpromi olulist rolli projekti teostamisel — ning Gazprom võitleb oma monopoolse seisundi säilimise eest Balti regioonis.

Maagaasikaubanduse strateegia

Teiseks on Soomel Gazpromiga sõlmitud pikaajaline tarneleping, mille kohaselt Gazprom varustab Soomet maagaasiga kuni aastani Seega puuduks terminali Soome rajamise puhul arendajal vähemalt kaheteistkümne järgmise aasta jooksul majanduslik motivatsioon Eestisse suunduva Balticconnectori torujuhtme ehitamiseks.

Tulenevalt eelpoolsest on lähitulevikus just Eesti kõige atraktiivsem asukoht piirkondlikule LNG-terminalile, mille eesmärgiks on aidata kaasa ELi võtmetähtsusega eesmärkide saavutamisele — mitmekesistada Balti riikide gaasitarneallikaid ning luua alused turuloogikal põhineva maagaasikaubanduse tekkele.

Valik tuleks seega tõenäoliselt langetada Paldiski ja Muuga vahel.

Maagaasikaubanduse strateegia