SJ valiku strateegia, Mõtted korda. Äripäeva E-pood

Kui eeldada, et kohanemisvõime saavutamiseks on mõistlik võtta käitumisstrateegiaid vt hilisem arutelu osas 4 , hõlmavad antud käitumisstrateegia valimistingimused tavaliselt reageerimise tingimusi kuna eeldatakse, et see eeldab ilmselget käitumist et valik toimiks käitumisstrateegia alusel , kuid võib-olla ka laiemas kontekstis esinevaid tunnuseid, mille tõttu on reageerimise tingimustele sellisel viisil reageerimine väga kohanemisvõimeline. Osburg, A. Selles mõttes eeldatakse pärilikkust loodusliku valiku korral, kuna loodusliku valiku levimiseks populatsiooni T variandis, kui T suurendab selle valdajate keskmist järglaste arvu, peavad neil järglastel olema usaldusväärselt ka T, kui T on levitada teiste variantide arvelt. Giraldeau, LA, , teabe kasutamise ökoloogia.

Arvamus Balti riikidel seisavad kaitsevõime arendamisel ees keerulised valikud, kirjutab Viljar Veebel algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. Ameerika Ühendriikide mõttekoja RAND Corporation uuringud on leidnud tänu oma detailsusele ja põhjalikkusele Eestis üsna laialdast vastukaja.

SJ Global Eps. 3 - Super Junior Sub Indonesia

Raportitest tuntuim on ilmselt Ühes hiljutisimas, Samas kätkeb niisugune lähenemine endas ohtu, et detailidele keskendumise kõrval jääb tähelepanuta üldisem küsimus, mis ikkagi täpsemalt Venemaad heidutab ning kui palju panustavad Balti riigid konkreetselt nendesse tegevustesse, mis võiks Venemaad veenda mitte astuma NATO-s olevate Balti riikidega sõjalisse konflikti.

Rahvusvaheliselt on sel teemal kriitiline debatt olnud pigem elavam kui Balti riikides endis. Venemaa võimed, motivatsioon ja tegutsemismuster Rääkides sellest, mis võiks Venemaad heidutada, ei saa üle ega ümber SJ valiku strateegia nagu Gerassimovi doktriin ja Serdjukovi reformid.

Esimene viitab kindral Valeri Gerassimovi ettekande põhjal Oma ettekandes toob Gerassimov välja, et olukorras, kus piir sõja ja rahu vahel on hägustumas, võib mittesõjalistest võimekustest olla poliitiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel rohkem kasu kui relvajõududest ning asümmeetriliste tegevustega on võimalik nullida vaenlase edu relvastatud konfliktis.

Samas annab Gerassimovi kõne vihjeid selle kohta, millisena Venemaa konkreetselt "hübriidsõda" ette kujutab. Ettekandes on nimetatud muutusi, mis on sõjapidamises toimunud, nagu mobiilsete segatüüpi lahingüksuste rolli suurenemine, sõjategevuse muutumine aktiivsemaks ja dünaamilise­maks, valdavalt pikkade vahemaade tagant ja kontaktivabalt sooritatavate rünnakute kasutamine soovitud eesmärkide saavutamiseks, taktikaliste ja operatsiooniliste vahepauside lühenemine või kadumine, infolünkade vähenemine relvajõudude ja neid kontrollivate organite vahel jne.

Seejuures toonitab Gerassimov nii erivägede kui ka siseopositsiooni olulisust eesmärkide saavutamisel, et vaenlase aladel oleks võimalik luua püsiv operatsioonirinne. Sisuliselt samad võimekused on jutuks ka Gerassimovi uues, Strateegia eduka elluviimise eeltingimuseks peab Gerassimov aga üldise sõjalise valmisoleku hoidmist sh nii juhtkonna tasandil kui talitluse osasväeüksuste tegutsemist vajadusel varjatult ja ülekaalu saavutamist ning selle hoidmist inforuumis.

Reformide ajendiks peetakse Gruusia konflikti, mis paljastas Venemaa relvajõudude kitsaskohad. Ümberkorralduste käigus vähendati nii tegevsõjaväelaste kui ka väeüksuste arvu, varasema kuue sõjaväeringkonna asemel loodi neli ringkonda, senised osaliselt mehitamata ja valdavalt "paberil" eksisteerinud diviisid korraldati ümber ja muudeti alalises lahinguvalmiduses olevateks ja iseseisvaks lahingutegevuseks võimelisteks väiksemateks üksusteks jne.

Niisugune ümberkorraldus aitab tagada selle, et sisuliselt diviisi mõõtu üksused on Venemaal peaaegu igal vajaliku hetkel valmiduses, samas kui näiteks Eestis läheks brigaadi komplekteerimiseks siiski aega, kuna viimane peaks saama toetuse erinevate toetusüksuste käest.

Lääneriikide meelehärmiks ongi Venemaa juba demonstreerinud oma relvajõudude reformi SJ valiku strateegia Ida-Ukrainas ja Süürias.

Viljar Veebel: Balti riikide keerulised valikud kaitsevõime arendamisel

Ehkki hübriidsõja kontekstis peetakse tihti ülioluliseks eeskätt kübervõimekuste arendamist või laiapindset riigikaitset, tuleks Gerassimovi väljaütlemiste ja Venemaa relvajõududes toimunud reformide valguses kindlasti panna rõhku ka relvajõudude kõrgele professionaalsusele, mobiilsusele ja valmisolekule.

Võib arvata, et kui Venemaa peaks sihikule võtma mõne Balti riigi, toimub konflikti kavandamine Venemaal jätkuvalt nn piiratud tegevuste strateegia järgi, mille keskmes on äärmiselt mobiilsed ja iseseisva tegutsemisvõimega üksused. Ohule vastu seismine eeldab, et sarnaste võimekustega mobiilsed ja alalises lahinguvalmiduses üksused on olemas ka Balti riikidel.

Selle väite kasuks räägib SJ valiku strateegia asjaolu, et ehkki eeskätt NATO julgeolekuraamistikus on tihti jutuks Venemaa strateegiline heidutamine, on selle elluviimine praktikas keeruline.

  • Binaarsed valikud 60 sekundi naitaja jaoks
  • Sotsiobioloogia | Kasulikud artiklid
  • Я предположил, что у вашего робота должна быть какая-то зрительная концепция Великих.
  • Binaarsed valikud Tarbija ulevaated
  • Parim programm Kriprovaliut investeerimiseks
  • Macquarie valikute kauplemine
  • Сознание, что он добился успеха в том, что когда-то было его главной миссией, выветрило из головы последние сомнения.

Nii Venemaa poliitiline eliit kui ka sealsed militaar- ja teadusringkonnad rõhutavad täna pidevalt oma riigi rolli peamise julgeolekutagajana maailmas, "kes peab jääma taktikaliselt paindlikuks ning säilitama valmisoleku kõikvõimalike sündmuste jaoks, kuid olema strateegilisem kui eales varem, et luua maailmakord, mis on stabiilne, rahumeelne ja Venemaale sobilik", kui tsiteerida Vene sõja teadlasi Sergei Karaganovit ja Dmitri Suslovit.

Seega võib eeldada, et Venemaa on jätkuvalt huvitatud oma võimete "realiseerimisest" mõnes riigis või regioonis ning tulevikus ta seda kindlasti kusagil ka teeb. Balti riikide julgeoleku seisukohast ongi seetõttu mõistlikum rääkida ikkagi konkreetse, piiratud tegevuste strateegiast lähtuva agressiivse operatsiooni heidutamisest Balti regioonis.

Meie selge huvi on, et Venemaa oma võimeid siin piirkonnas tulevikus ei realiseeriks.

  • Analuusida binaarseid variante
  • Viljar Veebel: Balti riikide keerulised valikud kaitsevõime arendamisel | Arvamus | ERR
  • Джезерак понимал, что находится между двух эпох: он ощущал вокруг себя ускоряющийся пульс человечества.
  • Bitkoinais parim kaupleja
  • Pandangan Islam Tentang Binaarne valik
  • KripvaluutaTa investeerida tana
  • Откуда оно -- это искажение, Олвин понял в каком-то озарении, происхождение которого он не мог бы объяснить.

Balti riikide heidutus- ja riigikaitsearengud Arvestades seda, et Venemaa tänase strateegia keskmes on alalises lahinguvalmiduses, mobiilsed ja iseseisva tegutsemisvõimega üksused, on otstarbekas pöörata tähelepanu sellele, kas ja millistel Balti riikidel on olemas samaväärne võimekus, et niisuguseid üksusi tõrjuda.

Selles valguses võib osutuda Venemaale oluliseks kaks asjaolu: kui suur on sarnaseid võimeid omav mobiilne tegevsõjaväelaste kontingent Balti riikides ning kuivõrd suudavad Eesti, Läti ja Leedu lühiajaliselt, aktiivse konflikti esimestel tundidel realiseerida oma reservvägede potentsiaali.

Balti riikide kaitsevõimet analüüsides tuuakse tavaliselt välja Eesti edusammud, kuna kaitsejõududes on kombineeritud nii elukutselised sõjaväelased, kohustusliku sõjaväeteenistuse läbi teinud reservväelased kui ka Kaitseliidu liikmed.

Kui aga pidada silmas valmisolekut tõrjuda professionaalsete, mobiilsete ja iseseisva tegutsemisvõimega üksuste rünnakut, siis ei pruugi Eesti kaitseväe mastaabist tulenev eelis võimalikus konfliktis realiseeruda.

Arvamus Balti riikidel seisavad kaitsevõime arendamisel ees keerulised valikud, kirjutab Viljar Veebel algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. Ameerika Ühendriikide mõttekoja RAND Corporation uuringud on leidnud tänu oma detailsusele ja põhjalikkusele Eestis üsna laialdast vastukaja. Raportitest tuntuim on ilmselt Ühes hiljutisimas, Samas kätkeb niisugune lähenemine endas ohtu, et detailidele keskendumise kõrval jääb tähelepanuta üldisem küsimus, mis ikkagi täpsemalt Venemaad heidutab ning kui palju panustavad Balti riigid konkreetselt nendesse tegevustesse, mis võiks Venemaad veenda mitte astuma NATO-s olevate Balti riikidega sõjalisse konflikti.

Selles võrdluses paistab eelisseisund olevat pigem Lätil, kus kaitsevägi tugineb juba rohkem kui kümme aastat professionaalsel sõjaväel ning kohustuslikku sõjaväeteenistust Eesti mõistes ei ole.

Leedu on kombineerinud mõlemat süsteemi, algselt kaotades kohustusliku sõjaväeteenistuse, kuid hiljem, Tegevväelaste arvu suhe Balti riikides on Läti kasuks: Samas näitasid nii Gruusia sõda kui ka Ukraina konflikt, et ülekaal ei tulene mitte niivõrd vägede suurusest, vaid reaktsioonikiirusest ja mobiilsusest.

Maailma kaubandussusteemi suundumused ja valjakutsed Binaarsed variandid Mis see on

Gruusia konflikti aktiivne faas kestis sisuliselt 2—3 päeva ning ehkki piirkonda oli koondatud üksjagu relvajõude, toimus suur osa võitlusest kahe Venemaa motoriseeritud pataljoni ja kahe Gruusia brigaadi vahel.

Ka Ukraina konfliktis ei olnud vastasseisu aktiivses faasis võitluses kasutatavate vägede hulk arvuliselt eriti suur. Seega võib arvata, et agressiooni planeerides taotlebki Venemaa seda, et saavutada oma eesmärk võimalikult kiiresti.

Mõtted korda

Kui see peaks olema takistatud ehk kui Venemaad õnnestub veenda, et esimese 24 tunni jooksul suudavad Balti riigid idanaabri pataljonid peatada või tagasi lüüaon Venemaal kindlasti oluliselt vähem motivatsiooni konflikti algatada. Selles Oiglane kaubandussusteem muutub tegevsõjaväelaste roll Balti riikide ja eriti Scoutspataljoni roll Eesti kaitsmisel eriti tähtsaks. Tegevsõjaväelased on esmane kilp, millele nii Eesti kaitsevõime kui ka heidutus praktikas tuginevad.

Voib jagada voimalusi mittetootajate julgustada EA Bollinger Strips

Julgeolekuohtude kasvades oleks seega vahetult loogiline strateegiline valik ka tegevväelaste panuse igakülgne suurendamine riigi kaitsevõime arendamisse. Sisuliselt võiks öelda, et Eesti praegune reservväele tuginev kaitsemudel on sarnane Venemaa reformieelsele kaitseväele, samas kui Läti mudel on rohkem Venemaa reformijärgse lähenemise moodi. Ehkki reservväele toetuva mudeliga seonduvaid probleeme on Eestis juba tunnistatud ning reaalse kaitsevõime arendamiseks ka olulisi samme ette võetud, võib juhtuda, et praegune tempo ei ole piisav, et heidutada Venemaad realiseerimast lähitulevikus oma võimeid just Balti regioonis, konkreetsemalt Eestis.

IQ Binaarne valikud Pakistan Parim vahend kaubandusvalikute jaoks

Hinnanguliselt saavutab Eesti iseseisev kaitsevõime praeguste kaitsekulutuste taseme juures oma tipu Venemaa tehnoloogilisest mahajäämusest tulenevalt võibki kriitiline piir olla lähima viie aasta juures, mil idanaabril on veel mingigi tehnoloogiast tulenev võimekus agressiivset operatsiooni Balti riikides läbi viia.

Selle kõrval tuleb aga esile teine üldine mõttekoht, mis võiks Eestis täna laiemat vastukaja leida. Nimelt sisaldab riigikaitse ülesehitamine endas põhimõttelist valikut operatsioonilises mõõtmes suure, kuid siiski mitte-elukutselistest koosneva ning täiel määral toimivast mobilisatsioonist sõltuva sõjaväe, ja taktikalises mõttes väikesearvulise, kuid koheselt lahinguvalmis oleva professionaalse väekontingendi vahel.

Meid juhivad muretsemine, probleemid, lubadused, teiste arvamus, sõltuvus hõivatusest.

Ühest küljest loob tegevsõjaväelastest koosnev sõjavägi ühiskonnas illusiooni, et riik on "kuni lõpuni" kaitstud, kuigi praktikas "lõppeb" inimressurss varem või hiljem.

Teisest küljest sisaldab reservväel põhinev kaitsevägi endas ohtu, et ühiskonnas süveneb arvamus, nagu suudaks suurearvuline mitte-elukutselistest koosnev kaitsevägi olla konfliktiolukorras sama efektiivne ja professionaalne kui elukutselistest koosnevad kaitsejõud.

Risk seisnebki täna selles, et kui Eesti eelistab oma lähenemises siiski kvantiteeti ehk suurt reservvägesiis võib praktikas Venemaad heidutada hoopis kõrgelt motiveeritud, strateegiliselt hästi paigutatud, kiire reageerimisvõimega, äärmiselt mobiilne ja suurte kogemustega väiksemat sorti väeüksus.

Voimalus tehing tana Mis on tehingute valik Indias

Paradoksaalsel moel kaasneb suure väemassiivi mobiliseerimisega konfliktisituatsioonis ka tõsine oht, et see võib muutuda Venemaa silmis automaatselt "väärtuslikuks" sihtmärgiks nii sümboolses kui ka kvantitatiivses mõttes. Konflikti korral on suured väemassiivid tõenäoliselt koondatud suhteliselt väikesele alale, kus neil puudub märkimisväärne manööverdamisruum.

Sotsiobioloogia

Seeläbi kaotab niisugune väemassiiv suure osa oma kineetilisest või üllatuspõhisest eelisest, olles ise samal ajal Venemaa jaoks maastikust tulenevalt üsnagi kerge sihtmärk. Veelgi enam, isegi kui selline suur väemassiiv peaks suutma oma positsioone hoida ja Vene vägede edasiliikumist blokeerida, on nende võime juba kaotatut tagasi Kaubandusvoimaluste uksikasjad ning vaenlasele suurt kahju tekitada ikkagi tagasihoidlik ning kindlasti ebapiisav selleks, et sundida Venemaad taanduma.

Omaette küsimus on muidugi ka mastaapides: kui Balti riikide arvates võivad brigaadisuurused üksused olla vaenlasele SJ valiku strateegia, siis Venemaa sõjandusringkondade silmis nad seda kindlasti pole. Samas olukorras, SJ valiku strateegia Venemaa eesmärk on mitte otseselt Balti riike rünnata, SJ valiku strateegia ohustada ja kahjustada NATO julgeolekuallianssi legitiimsust laiemalt, siis võib jällegi eeldada, et professionaalsed, kõrge SJ valiku strateegia pataljonid on kasulikud just manöövrite sooritamise mõttes ning nn esmakontakti puhul, kuid toimivast mobilisatsioonist sõltuvad brigaadid on jällegi asjakohased konflikti järgmises faasis, kui vastane peaks olema kaotanud initsiatiivi või on vaja juurde võita aega liitlaste saabumiseni.

Balti regioonis on suhteliselt levinud mantra, et regiooni kaitse- ja heidutusvõimekuse arendamist piirab peamiselt ressursipuudus sh suuresti finantsiline. Samuti ollakse veendunud, et on vaja luua strateegilist jätkusuutlikkust, pidades valdavalt silmas pikaajalist jätkusuutlikkust, ehkki iseenesest ei pea see tingimata nii olema. See võib aga kaasa tuua olukorra, kus "saadav toode" ei oma vastaspoole silmis suurt mingit heidutusväärtust, olles nii ressursi kui ka ülesehituse mõttes jätkusuutlik, kuid tulemuse mõttes pigem kasutu.

Seotud kirjed 1. Käitumisökoloogia on teadus, mis kasutab evolutsiooniteooriat ja eriti adaptsionistlikke meetodeid loomade käitumise mõistmiseks. Mõelge näiteks naissoost parasitaarjuveeli herilasele. See herilane elab ja muneb oma munad kärbeskonnana; Pärast selle liigi emase herilase sündi ja täiskasvanuks saamist paaritub ta koos ühe isasega, kes ka oma kuti hõivab, ning ilmub välja ja lendab välja, et oma muna teise munaraku sisse panna.

Eelneva valguses on Balti riikide kaitsevägede arendamises tehtud ja ka edaspidi tehtavad valikud vägagi keerukad. Shlapak, M. Flanagan, J. Osburg, A. SJ valiku strateegia, M. Kepe, A. The Readiness Clue", Grau, C. Karaganov, D. Suslov, A new world order: A view from Russia — Russia in global affairs, 4. Vseviov, Reaalse riigikaitse väljakutsed, RKK, Toimetaja: Kaupo Meiel.