Strateegia valikuvoimaluse lopus.

Selle poolest võivad nad rõhuasetuselt erineda teistes üldistes strateegiates riiklik arengustrateegia, eelarvestrateegia jt püstitatavatest eesmärkidest. Samas, lähtudes arengueesmärkidest kui terviklikust süsteemist, tähendab sihtide mittesaavutamine sidususe valdkonnas ohtu kogu Eesti arengu jätkusuutlikkusele. Erilist tähendust omab kultuurimälu säilitamisele ning Eesti kultuuriruumi jätkusuutlikkusele olulisemate kultuuritekstide rahvaluulevaramu, kultuuriloolise arhiivi, muusika, eesti kirjandusklassika, eesti kujutava kunsti varamu, salvestatud teatrietenduste, eesti filmide, raadio ja TV arhiivi jms kättesaadavaks tegemine digitaalkeskkonnas. Tugev on surve loodusressursside väljakurnamisele. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonikesksesse majandusse.

Delta puhul, mis on 0. Kui tarnekulu tõuseb 1 dollari võrra, peaksime nägema alternatiivsete kulude võrreldavat 70 sendi kasvu. Teisalt, kui tarnekulud langevad 1 Strateegia valikuvoimaluse lopus võrra, tuleb alternatiivi vähendada 70 sendi võrra.

See näib lihtne. Kuid nagu meie hea sõber Trader Strateegia valikuvoimaluse lopus arutleb, võivad delta kauplemise lähenemisviisid olla tavaliselt väga nüansirikkad. Nüüd, liikudes edasi, lubage teada saada, kuidas täpselt kindlaks määrata alternatiivi delta nii ühe jala optsioonidega kauplemise lähenemisviiside kui ka mitme jala optsioonide strateegia jaoks. Vaadake allpool alternatiivset deltaarvutust. Valikute delta valem on põhiline reprodutseerimisvalem delta ja ka omandatud või turustatud lepingute mitmekesisuse vahel.

Arvame, et teil on väga viis Facebooki kõne lepingut, mille delta on 5. Delta alternatiivne arvutus pakub teile dollarit. Niisiis, kuidas täpselt kindlaks teha eeldatav alternatiiv, mis on väärt deltat? See on lihtsalt ligikaudne uhiuue valiku maksumus. Kui meil on mitmeosaline optsioonide strateegia, hõlmab alternatiivne deltaarvutus seadistuste delta arvutamist iga jala jaoks iseseisvalt ja pärast seda ainult tulemuste kokkuvõtte.

Mõelgem, et meil on põhiline pikk telefonikõne, mis on jaotatud kahe jalaga. Näiteks kaubeldakse ABC pakkumisega dollariga ja me sõlmisime ka pikki 10 lepingut 95 streigi maksumusega ja ka lühikesi 10 lepingut streigi hinnaga. Mõlemal võimalusel on täpselt sama aegumiskuupäev. Nende kahe jala delta on pikkade valikute korral 2 ja lühikeste valikute korral Esialgse positsiooni alternatiivne deltaarvutus on 0. Kuid selleks, et delta tarnega kauplemist täielikult tunnustada, peate ka täpselt teadma, kuidas delta rahalised ressursid toimivad?

Vaatame mõningaid juhtumeid ja vaatame ka täpselt, kuidas deltaoptsioonid töökohtadega kauplevad. Vaata allpool: Kuidas Delta aktsiaoptsioonid toimivad? Põhimõtteliselt tõstab või vähendab deltahind kindlasti sõltuvalt sellest, kui täpselt teie alternatiiv rahas või rahas välja tuleb. Näiteks: Oletame, et Apple'i pakkumine kaupleb aktsia kohta dollarit ja teil oli ka dollari suurune rahaülene telefonikõne alternatiiv, mille kehtivusaeg on 4 kuud alates praegusest.

Selle alternatiivi delta võiks olla 0. Samuti arvame kõige tõenäolisemalt, et Apple'i alternatiivi väärtuseks hinnati 5. Meie tarnevalikute eksemplari toetamiseks arvame kõige tõenäolisemalt, et Apple'i pakkumist suurendati 10 dollariga.

Vaatame täpselt, kuidas see tarnekulude tõus kindlasti mõjutab meie tarnevalikute delta. Täpsemalt öeldes, kui pakkumise alternatiiv saab veelgi rohkem raha välja, siis teie delta kindlasti vähendab. Jätkame praegu oma teadvuse voogu ülaltoodud tarnevalikute eksemplariga. Niisiis läheb praegu meie Apple'i tarnete alternatiiv sularahale. Nagu teate, suureneb teie delta, kui tarnekulud kasvavad, ja ka delta kindlasti väheneb, kui tarnekulud vähenevad.

Nüüd peate arvestama ühe olulise punktiga: pakkumisoptsioonide maksumus on täiesti erinev kui börsi aluseks olev hind.

Vaata allpool: Miks on Delta Trading oluline? Eelmistes sõnumites oleme lihtsalt rääkinud lihtsalt sellest, kui soodsalt optsioonidega kauplemine võib toimuda. Kreeklasi kasutades on meil võimalus lisada veel üks hindamiskiht, mis aitab meil teha targemaid kauplemisvalikuid. Mõelgem teoreetilisele juhtumile, kus tarnekulud vähenevad.

Strateegia valikuvoimaluse lopus BINANCE API BOT.

Ei, alternatiivsed kulud kindlasti langevad. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: eesti kultuurielementide sh keele kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades argisuhtluses, teaduses, hariduses, seadusloomes, poliitikas, tehnikas ja tehnoloogias jnest kuivõrd eesti keel, eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis- ja suhtlemismudelid on juurdunud, vajalikud ja kasutusel igapäevaelus ning ühiskonna erinevate inistitutsioonide toimimiseks.

Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Indikaatorid: kultuurimälu võime toimida minevikukogemuse sidujana tulevikuga, rahvuskultuuri avatus uuele, rikastumis- ja tõlgendamisvõime muutuvas maailma kultuuripildis, kultuurimälu traditsiooni kestvus ja kõlblikkus seotuna uute avastuste, uute valdkondade, uue tehnilise keskkonna, uute kultuurinähtuste, uute suhete ja suhtlusviisidega.

Eriti eesti keele ja kultuuri tõlkimisvõimelisus ka tehnilises mõistes ja tõlgitavus globaliseeruvas multikultuurilises keskkonnas. Ohud Eesti kultuuriruumi säilimist ja seega rahvuse püsimist elujõulisena ohustavad tänases kontekstis eelkõige: 1.

Eesti keelt kõnelevate inimeste arvukuse füüsiline vähenemine demograafiline kriis.

Eesti keele ja kultuuri väljatõrjumine teiste keelte ja kultuuride mõjukuse kasvu tõttu Eesti kultuuriruumis. Eesti keele ja kultuuri teatav stagneerumine, kohanematus uue globaalse tsivilisatsiooni infoühiskonna ja tehnokultuuri nõuetega, mistõttu väheneb rahvuskultuuri funktsionaalsus ning nõrgeneb motivatsioon tema säilimiseks. Eesti keele ja kultuuri labastumine rahvusvahelise rämpskultuuri mõjul. Ressursside vähesus ohustab paljusid kultuurivaldkondi, mis meie väikese rahva puhul vajavad riigilt tuge.

Ressursside puudumine eestikeelse kultuurivaramu talletamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks võib kaasa tuua suure osa kultuurimälu kadumise ja kultuuri järjepidevuse katkemise.

Erilist tähendust omab kultuurimälu säilitamisele ning Eesti kultuuriruumi jätkusuutlikkusele olulisemate kultuuritekstide rahvaluulevaramu, kultuuriloolise arhiivi, muusika, eesti kirjandusklassika, eesti kujutava kunsti varamu, salvestatud teatrietenduste, eesti filmide, raadio ja TV arhiivi jms kättesaadavaks tegemine digitaalkeskkonnas.

Soovitav seisund Püsirahvastik on stabiliseerunud vahemikus 1,0—1,5 miljonit. Toimivad integratsioonimehhanismid, mis tagavad uustulnukate lõimumise Eesti kultuuriruumiga. Eestlus on väärtustatud, Eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik.

Eesti elukeskkond on soodus kompetentsi impordiks välismaailmast. Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemine. Koos Eesti euroopastumisega, aga samuti tänu Euroopa ja mõningate teiste suurte koosluste vaheliste pingete püsimisele on rahvusliku enesemääratluse ja väärtustamise «mina olen eestlane» kõrval levinud ka enesemääratlus eurooplasena «mina olen eurooplane».

Eestlane on nii loomu- kui tegudepäraselt aktsepteeritud kui eurooplane. Hääbumishirm on kadunud.

Kultuuri kohanemisvõime, st taastootmise mehhanismid ja uuenemisvõime on tasemel, mis võimaldab kultuurivaramu ülekannet ning pidevat täiendamist uutele kultuurikandjate põlvkondadele. Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga, vabanemine eksistentsiaalsetest hirmudest. Virtuaalne eestlus. Oluline osa eesti kultuurist on «kolinud virtuaalkeskkonda», paikneb elektroonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile kohapeal ja ka huvilistele maailmas.

Panustav globaliseerumine.

  • Marsi kauplemise strateegia
  • Vastuvõetud tekstid - Ühtse turu strateegia - Neljapäev, mai
  • Deltaoptsioonide kauplemisstrateegia
  • Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine – Riigi Teataja

Eesti kogemus rahvuskultuuri ja globaalkultuuri sünteesimisel ja sotsiaaltehnoloogilise oskusteabe rakendamisel levib ning on kasutatav ka väljaspool Baltikumi. Eesti case on leidnud mõtestamist ja rakendust mitmete väiksemate kultuuriruumide puhul, see on Eesti tunnustatud panus globaliseeruva maailma mitmekesisuse säilitamisel.

Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Haritus. Eestis eestikeelse ja eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja tehnoloogia arengutel põhineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamine. Hariduse kaudu seotakse rahvuslik identiteet erialalise professionaalsuse, sotsiaalsete oskuste ning globaalse kultuurihorisondiga.

Hariduse sh perekondliku kasvatuse, vabahariduse, meedia kaudu väärtustatakse rahvusliku põhjamaise päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana. Eestilikud põhja-euroopalikud kultuurielemendid muutuvad tugevamalt igapäevaelu regulaatoriteks, selle kaudu suureneb inimtegevuse kooskõla ja tasakaalustumine keskkonnaga, iseregulatsioon ja enesekontroll, toimub üldise tsiviliseerituse taseme N.

Eliase järgi tõus. Eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime1 suurendamine. Selle tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises erialases ja avalikus suhtluses, eestikeelse filosoofilise, teadusliku, erialase keele arendamine; erialase ja teadusliku mõttevahetuse ning avaliku ühiskonnakriitilise ja kultuurikeskustelu toimumine eestikeelses meedias. Tulemuseks on eesti kultuuri mitmekesisuse ja sisemise dialoogilisuse suurendamine, uute tähenduste ja tõlgenduste tekkimise stimuleerimine, eestlaste ajalooteadvuse ning maailmapildi moderniseerimine.

Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis, eesti kultuuri jaoks oluliste arhivaalide ja kultuuritekstide kättesaadavus digitaalses vormis, eesti kultuuri olulise osa tutvustamine ja levitamine põhilistes maailmakeeltes, Eesti ajaloo ja kultuurimälu integreerimine Euroopa ja maailma kultuurimälu ja ajalooteadvusega.

Osalemine rahvusvahelistes Strateegia valikuvoimaluse lopus, tehnoloogia- ja kultuuriprojektides, Eesti muutumine oluliseks kohaks maailma kultuurikaardil ja kultuurikalendris.

Tiếng Việt Deltaoptsioonidega kauplemise strateegia on sobiv strateegia optsioonidega kauplemiseks, millel on väike konto tasakaal. Garanteerime, et pärast selle optsioonikaubanduse ülevaate kogemist saate täielikult aru, mis on deltaoptsioonidega kauplemine ja miks see on optsioonide tootlikkuse seisukohast ülioluline. Kindlasti saate teada ka väärtusliku meetodi delta kauplemise kasutamiseks vähendatud volatiilsusega kauplemiseks. Kui see on teie esimene kord meie saidil, kutsub teid kauplemisstrateegia juhendite grupp. Veenduge, et tabasite tellijalüliti, nii et saate oma tasuta kauplemisstrateegia igal nädalal otse oma e-posti kasti.

Eesti kultuurivaramu digitaliseerimise, aga ka kultuuri investeerimise ja kaasaegse kultuuri suurema avatuse abil ületatakse väikese kultuuri paratamatu suletus ja oht enesekesksusele.

Erinevalt muust maailmast kasvab tolerants kultuurierinevuste suhtes nii siseriiklikult kui laiemas kontekstis. Tänu mitmekesisusele ja tõlgitavusele eesti kultuuri atraktiivsus noore põlvkonna hulgas, aga ka immigrantide jaoks, suureneb. Üldises elulaadi ühetaolisuses otsitakse eripära, mida leitakse rahvuskultuurist. Kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil eesti kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni, selle kaudu mõtestatakse maailmas keskseid teemasid — geneetikast kuni moslemimaailmani, toimub uute suhtlusvormide leidmine.

Areneb eesti kultuuri võime tuvastada ja oma kultuuri arendamisel loovalt ära kasutada kaugete, meid ajaloos mõjutanud kultuuride elemente, aga ka kaasata uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi ideid, globaalseid mõjutusi ilma oma identiteeti kaotamata. Eesti kultuuri innovaatilisus, uute ideede ja tähenduste genereerimisvõime suurenemine rahvusvaheliselt arvestataval tasemel on Eesti osapanus üldkultuuri ning muutub oluliseks teguriks Eesti omapära ja atraktiivsuse suurendamisel ning kultuurivahetuse stimuleerijaks.

Eesti kultuuri eripära sh kohaliku eksootika peamiste elementide säilitamine muutumises, võimaluste säilitamine vabadeks ja õigeteks valikuteks on võti Eesti ja eestlase tuntusele kui Strateegia valikuvoimaluse lopus eripärases keskkonnas kasvavast indiviidist.

Indiviidi väärtustava lääneliku maailmavaate seisukohalt on indiviidi heaolu väärtus iseeneses.

Deltaoptsioonide kauplemisstrateegia

Ka Brundtlandi Komisjoni sõnastatud säästva arengu definitsioonis on esitatud mõtteviis, mille kohaselt üks põlvkond ei halvendaks oma heaolutaotluste realiseerimisega järgmiste põlvkondade võimalusi. Ehkki püüdlemisel heaolule tuleb arvestada ka teiste väärtustega ja tekivad keerukad eetilised dilemmad vastutus kõige elava ees, ühtede indiviidide, kasvõi vähemuse, heaolu ohverdamine teiste heaolu saavutamiseks, kultuuris fikseerunud kollektiivsete väärtuste ohverdamine indiviidi heaolu eest Strateegia valikuvoimaluse lopus, on raske ette kujutada demokraatliku ühiskonna arengumudelit, mille raames takistatakse inimeste loomulikku tungi oma heaolu suurendamiseks.

Loomulikult on heaolu sisu ajas muutuv, teatud ulatuses kultuuri, hariduse ja kasvatuse kaudu ka muudetav. Kuigi heaolu on toodud definitsiooni alusel indiviidiga seotud mõiste, omab tema üldine tase tähendust ka ühiskonna või territooriumi indikaatorina. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu- töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud.

See on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisuse jt eesmärkide realiseerimisele. Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt Põhja-Euroopa kontekstis on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega — vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit.

Eestlased ja ka teised Eesti elanikud ei võrdle oma heaolutaset mitte arengumaadega, vaid Euroopa Liidu riikide ja eriti Põhjamaadega. Samas Eesti edasise arengu potentsiaali mõõtvad indikaatorid näiteks majandusliku konkurentsivõime indikaator on rahvusvahelises võrdluses enamikus oluliselt paremad, kui meie heaolunäitajad.

Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuva komponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid.

Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle tõstmiseks pingutama.

Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine catching-up foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas — tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.

Eesmärgi komponendid ja indikaatorid Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alleesmärkidena. Majanduslik jõukus — indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikme kohta ja sissetulekute struktuur; tarbimiskulude suurus pereliikme kohta ning nende kulutuste struktuur baasvajadustele kuluvate kulutuste osatähtsuse tase. Turvalisuse tase — indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr.

Eelnevad näitajad on põhimõtteliselt mõõdetavad ka erinevate integreeritud turvalisuse indeksite kaudu. Võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks — indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus nn seotud aja osatähtsusvõimalused arendavaks ajakasutuseks.

Majandusliku jõukuse abil on teatud ulatuses võimalik ka teist ja kolmandat eesmärki «osta». Need võimlused on aga Strateegia valikuvoimaluse lopus — sel juhul tekib ühiskonna jaoks ebaefektiivset nn surrogaattarbimist, näiteks nõudlus liigsete turvateenuste järele või siis looduse muutumine atraktsiooniks. Ohud 1.

Strateegia valikuvoimaluse lopus Forbes ei mangi binaarseid valikuid

Kui heaolu ei tõuse piisavalt kiiresti, siis eriti kombinatsioonis keskkonna atraktiivsuse mitteküllaldase arenguga võib see viia massilise noorte lahkumiseni. Eriti vananeva ühiskonna tingimustes võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Materiaalse heaolu tagamisega ei saada hakkama. See võib kaasa tuua sellised järelmõjud nagu tervise jätkuv halvenemine või taastugevnev keskkonnasurve, kultuurikeskkonna lagunemine.

Mitmetel põhjustel sh võimetus viia läbi küllalt resultatiivset haridus- ja väljaõppereformi ei suudeta minna üle järgmisele, innovatsioonipõhisele majandusarengu etapile. Kallineva majanduse juures toob see kaasa mitte ainult heaolu kasvu pidurdumise, vaid raskeid sotsiaalseid kaasnähte näiteks seoses võimaliku tööpuudusega. Infrastruktuuride kallinemine vajame, eriti ökoloogiliste piirangute tugevnemise juures, suuri investeeringuid, mis muudavad tootmise kalliks vähendab majanduse konkurentsivõimet koos sellest tulenevate eri laadi negatiivsete järelmitega.

Turulejõudmise tõrked oluliste sihtmaade turgudel näiteks dumpingusüüdistuste ja nendega kaasnevate meetmete kaudu. Väliskeskkonna šokid löövad Eesti-taolist avatud majandust tugevalt.

Võivad tekkida küllalt pikad perioodid, kus majandus kasvab, aga tööhõive mitte jobless growth. Teenindusmajanduslik areng võib olla suhteliselt raskesti «seeditav» traditsioonilistele põllumajanduslikele ja eriti tööstuslikele regioonidele Kirde-Eesti. On Uute tehniliste kaubandussusteemide moisted «vaese sugulase» mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega.

Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab ka Eesti on suutnud vältida Euroopa nn perifeeriamaa kontsentreerumine odavama ja lihtsama produkti tootmisele või oma loodusvarade ja looduskeskkonna odav väljamüük staatust.

Majandusareng toimub etapiliselt. Ehkki nn postmaterialistlike väärtuste esilekerkimise teatud ilminguid on märgata juba lähiperioodil, jääb Eesti areng lähema 10—12 aasta jooksul siiski veel suhteliselt elatustaseme tõusule orienteerituks.

Liigset majanduskesksust tuleb sel perioodil püüda tasakaalustada tarbimiskultuuri ja elukvaliteedi tõusu propageerivate aktsioonidega alternatiiviks suhteliselt primitiivne materiaalne, hedonistlik tarbimine ja Strateegia valikuvoimaluse lopus vaheldusrikkuse tagaajaminesamuti ökoloogilisust Strateegia valikuvoimaluse lopus sotsiaalset sidusust kindlustavate poliitikatega. Võib eeldada, et juba esimesel perioodil 10—12 aastat toimub märgatav edasiminek mõnede turvalisuse komponentide osas eelkõige kuritegevuse väheneminesamas mitmed teised, nagu ületöötamise oht ja stress, on jäänud arenenud maadega võrreldes ikkagi kõrgeks.

Töönädal jääb esialgu suhteliselt pikaks. Elukeskkonna kvaliteedi ja atraktiivsuse tõus saab edaspidi olema varieeruv, rahvusvahelise suhtluse ja majandusarenguga seotud elementides kiire, teiste elementide osas nt sotsialismiaegsete linnaosade rekonstrueerimine tulenevalt vahendite piiratusest aeglane. Perioodi teisel poolel orienteeruvalt aastatel — hakkab toimuma aga oluline rõhkude ümberpaiknemine. Elanikkond hakkab turvalisuse ja mitmekesisuse komponente oluliselt enam väärtustama, vastavalt sellele muutuvad nii finantseerimiseelistused kui inimeste isiklikud käitumistavad.

Turvalisuse osas ei erine Eestis olukord On loodud inimväärne turvavõrk riskigruppidele, samas töökaotusoht on jäänud suureks.

Strateegiline juhtimine - Konspekt | Majandus - Juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool

Rahva tervis on paranenud ja eluea pikkus oluliselt tõusnud. Võimaluste mitmekesisuse vaatepunktist on Suurenenud on loomingulisust nõudvate elukutsete osatähtsus. Firmades väärtustatakse loomingulisust, stimuleeritakse inimeste õppimist ja suhtlust erinevates võrgustikes.

Järsult on laienenud nii vaba aja veetmise viisid ja vormid eriti vanuritelosalemine erinevates vabatahtlikes üldkasulikes ettevõtmistes, õppimist ja meelelahutust ühendavad tegevusvormid.

  • Kaubanduslike susteemide portfellihaldus Schweiz AG
  • KAAREL TARAND: Keskkond tunneli lõpus on mähkunud pimedusse - Eesti Päevaleht

Pakutavate intellektuaalsete teenuste ring on Automaatne binaarne kauplemise susteem. Linnakeskkonnad on välja arendatud mitmekesiste ja atraktiivsetena, ka looduslikus olekus olevas keskkonnas on mõeldud inimkülastuse ja inimtegevuse võimalustele.

Eesti on kujunenud «Põhjamaade Dubliniks», st kohaks, kus on võimalik ühendada mitmekesine ja mõnus elu ning vaba aja veetmine kaasaegse rahvusvahelise tootmise ja äriga.

Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Järgnevalt on esitatud omavahel osaliselt seotud põhimehhanismid, mis aitavad eesmärkide suunas Strateegia valikuvoimaluse lopus.

Orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile. Taoliseks majandusstruktuuriks saab olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus. Teeninduskeskne majandus on paindlikum ja jätkusuutlikum kui seda oleks suurtööstusele baseeruv majandus.

Seda nii kitsalt majanduslikus, tööhõivelises kui ka ökoloogilises mõttes. Teenindust ei käsitleta seejuures tema kitsa, eluvaldkondliku teeninduse tähenduses, vaid laialt, teenindussüsteemide loomise ja käigushoidmisena, kuhu võib kuuluda ja peabki kuuluma ka erinevaid tööstuslikke komponente.

Majandussuhtluse geograafiat laiendatakse teadlikult — lisaks praegu domineerivale majandussuhtlusele Põhja-Euroopa maadega lisandub tihenev suhtlus ülejäänud EL-iga ja majandusliidritega ülejäänud maailmas.

Taastiheneb majandussuhtlus Venemaa ja ülejäänud SRÜ majandusruumiga, kusjuures Eestis asuvad ettevõtted saavad lülituda Lääne kapitali abil toimuva Venemaa majanduse moderniseerimise teenindamisse. Teenuseid eksporditakse nii interneti kaudu, nende otsese osutamisega teiste maade territooriumil kui osutamisega oma territooriumil.

Lisaks tavapärasele turismile mille teenuste spekter laieneb on Eesti haaranud olulise koha ka tervishoiu, hoolde, koolituse ja muude teenuste osutamisega teiste maade elanikele oma territooriumil. Soodustavaks asjaoluks on, et suhteliselt palju Põhjamaade inimesi on kolinud pikemaks või lühemaks ajaks elama Eestisse. Nende teenuste osas liigub rõhuasetus aegapidi odavuselt ja talutavalt kvaliteedilt kallimatele ja kõrge kvaliteediga teenustele.

Oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina. Eesti tuleviku majandus ei baseeru suures ulatuses iseenda loodusvaradele, kuid viimased mets, ka põllumajanduslik tooraine jm omavad siiski olulist stabiliseerivat rolli, seda just olukordades, kus rahvusvahelise majanduse langused või tõrked ükskõik kas majandustsükli tõttu või muudel põhjustel — ökoloogilised probleemid, terrorism jne võivad ta kasvõi ajutiselt rivist välja viia.

Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad, lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neis täitma erinevaid, sh ajapikku üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone. Eesti riik aitab taolisele võrgustumisele oma tugimeetmetega kaasa, kasutatakse ära ka EL vastavaid võimalusi.

Osaliselt toimub võrgustumine naabermaa Soome firmade ja institutsioonide vahenduse kaudu. Tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonikesksesse majandusse. Eesti majanduse järk-järguline kallinemine mida kiirendab liitumine EL-iga ei võimalda jääda pikemalt tuginema odavale tootmissisendile ja väliskapitali odava tootmissisendiga madalad palgad, odav tooraine, madalad ökoloogilised nõuded sissemeelitamisele.

Tootmises ja eriti ekspordis peab madaltehnoloogiliste toodete ja teenuste arvel suurenema kõrg- ja nn kesk-kõrgtehnoloogiaprodukti tootmine. Selle saavutamiseks on vaja spetsiifilist tugipoliitikat, mida saavad edukalt teostada vaid avalik sektor ja erasektor koos. Poliitika peab tugevdama ettevõtete seoseid ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aitama luua kõrgtehnoloogilisi kooslusi ja toetama üldse ettevõtete innovatsioonialast koostööd, looma riskikapitali-instrumendid, toetama üleminekut uuringutelt toote- ja tehnoloogiaarendusele, soosima spin-off-e, aitama siseneda tehnoloogiainfo võrgustikesse.

Ettevõtete investeeringud toote- ja tehnoloogiaarengusse, ka rakendusuuringutesse peavad oluliselt suurenema. Haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena. Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes. Väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele.

Samas peab hariduse, ümberõppe, elukestva õppe jne reformimine olema majanduskeskkonna eelseisva perioodi nõudeid arvestav. Siit tuleneb tiheda koostöö vajadus erasektoriga. Õppesüsteem peab olema selline, mis aitab igal töötajal vajadusel juurde või ümber õppida, eriala vahetada jms.

See on võimalik vaid kaasaegsete Strateegia valikuvoimaluse lopus kasutamise puhul. Institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö public-private-partnership. Heaolu kujundab mitte ainult majanduse arendamine, aga ka nõutava väljundi saamine tervishoius tervis kui inimeste turvalisuse põhielementlinnade planeerimisel inimsõbralikuks, kogu Eesti elukeskkonna kvaliteedi tõstmine.

Materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid. Eriti perioodi esimesel poolel on vajalik spetsiaalselt kaasa aidata heaolu mõiste arenemisele ja nn mittemateriaalsele sh kultuurilisele tarbimisele, ökoloogilistele elulaadimuutustele.

See on oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist.

Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida. Eesmärgi komponendid ja mõõdikud Sotsiaalse sidususe hindamiseks on esitatud järgnevad kolm alaeesmärki koos neid iseloomustavate indikaatoritega.

Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus. Regionaalne tasakaal.

Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks.

Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik.

Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete sotsiaalse suunitlusega teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja Strateegia valikuvoimaluse lopus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika.

Ohud Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade «väljasuremisele». Leibkonna liikme netosissetulek Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav.

Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms jätkusuutlikku arengut. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga — töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda.

Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist EL fondidest. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka töökohtade loomisel ja teenuste haridus- sotsiaalhoolekanne jms pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.

Ühiskonna kihistumine on vähenenud, Eesti Gini indeks ei ületa EL riikide keskmist taset, väiksema konkurentsivõimega indiviidide ja toimetulekuraskustes perede jaoks on loodud kolme sektori ühistegevusel põhinevad tugisüsteemid. Sotsiaalhoolekandesüsteem on arenenud tasemeni, kus ühegi olulise elanikkonnarühma sissetulekud ei jää alla EL-is kehtestatud toimetulekumiinimumi.

Kvaliteetne tervishoiuteenus on kõigile kättesaadav. Mitte-eestlaste integratsioon on jõudnud tasemele, kus inimese etnilisest päritolust lähtuvad erinevused tööhõives, osalemises poliitikas jms on minimaalsed.

Kahe Eesti metafoor on unustatud, selle asemel räägitakse kirjust ja Strateegia valikuvoimaluse lopus Eestist. Regionaalne tasakaalustatus.

  1. Turbo valikute kauplemise strateegia
  2. SE21 koostajad avaldavad tänu kõigile, kes erinevatel etappidel osalesid ning töö raames toimunud mõttevahetustesse panustasid.
  3. Затем Элвин поднял .

Tallinna ja ülejäänud Eestit iseloomustavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad on lähedased. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte.

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine

Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel.

Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja Robinhood binaarsed variandid Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel.

Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust.

Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustaminetööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel.

Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid, mis võimaldavad nende osalemist tööturul ning parandavad sellega nende heaolu. Peretoetuste ja haridussüsteemi sotsiaalsete funktsioonide sotsiaalne rehabilitatsioon ja perekeskkonna ebavõrdsuse kompenseerimine, elukestev täiendus- ja ümberõpe, sotsiaalse toimetuleku õpetõhustamise kaudu tõkestatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põlvest põlve edasikandumine.

Tõhusa sotsiaalkindlustuse kaudu välditakse riskirühmade vanurite, puuetega inimeste, töötute majandusliku olukorra järsku halvenemist tasemeni, kus nende osavõtt ühiskonnaelust ja kultuurist on vahendite puudumise tõttu tõsiselt pärsitud. Haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Oluliseks eesmärkide saavutamise eelduseks on edukas haldusreform, mille tulemusena luuakse suuremad ja haldussuutlikud omavalitsused, mis omavad tugevat eelarvelist baasi ja toimivad koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega.

Kodanikuühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud erinevad huvirühmad ja lai avalikkus. Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne kaasa arvatud sotsiaalteaduslik ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite maksusoodustused jmt kui ka koolituse ja arendustegevuse näol.

Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides.

Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti ei peaks oma keskkonnakaitse ja -kasutuse planeerimisel tingimata järgima arenenud riikide keskkonna- ja reostuskeskseid ning tarbimisharjumustele suunatud käsitlusi, vaid lähtuma ka kohalikust traditsioonist ja eripärast.

Näiteks Eestile omane maastik kui kultuuripärand võiks olla lisaväärtuseks, mis suudab osaliselt Strateegia valikuvoimaluse lopus mitmete riikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku kliimaõhu- ja veevalla.

Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Eesmärgi komponendid ja mõõdikud Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime pideval Strateegia valikuvoimaluse lopus põhinevate ressursikasutuse regulatsioonide olemasolu ja nende täitmise jälgimine näit.

Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Ohud Ökoloogiline tasakaalustatus on esmatähtsaks eelduseks kõikide eesmärkide saavutamisel. Vaatamata selle nõude näilisele lihtsusele ja arusaadavusele on siin peidus ohud, mis võivad muuta selle nõude realiseerimise keerukaks.

Eelkõige mõjutavad meid suuresti globaliseerumisest tingitud tendentsid, nagu: 1. Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest, imporditud tarbimiskultuur, mis viib Eesti-väliste huvide domineerimisele. Tendents linnastumisele tekitab olukorra, kus maastik muutub kitsa huvigrupi jaoks kindlapiiriliseks «iluasjaks». Seoses Strateegia valikuvoimaluse lopus vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Kõrge väärtusega rekreatiivsete alade eriti rannikualad, sisemaal hinnalised maastikud sulgemine ja «igamehe õiguse» ignoreerimine. On loodud ristkasutust võimaldavad loodusvarade sh maastikud ja bioloogilise mitmekesisuse objektid riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika.

Strateegia valikuvoimaluse lopus Ostu muugioptsioonide kaubandus

Toimub integreeritud planeerimine, mille aluseks on keskkonnatasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloogiate eelisarendamist, toimib edukas koostöö riigiasutuste ja erinevate huvigruppide vahel.

Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid Strateegia valikuvoimaluse lopus ja raiskamist.

Transpordi struktuuris on toimunud märgatavad nihked — on tõusnud keskkonnasõbralikumate transpordiliikide rööbastranspordi osakaal. Töötab olmeprügi sorteerimise süsteem ning tööstusele ja transpordile on kehtestatud kõrgemad saastetasud. On sisse viidud säästva tarbimise mehhanism riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jt arengukavade kriteeriumidesse mille alusel valitakse projektid, millesse investeerida.

Keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Maastike planeeringud, mis on koostatud riigi kohta tervikuna, näevad ette, et regionaalselt toimiksid tehnogeenseid ja looduslikke maastikke tasakaalustavad mehhanismid, mis soosivad kõigi elanike võimalusi looduskeskkonna rekreatiivsete ressursside kasutamiseks.

Kindlalt on juurdunud printsiip, mis ei luba keskkonnakasutuses toimida riski piiril. Vastavalt teadmiste ja tehnoloogiate arengule võivad toimuda muutused teatud ressursside haldamises. Riik soosib traditsiooniliste maakasutusviiside põllu-karjamaad, mets arengut regionaalpoliitika kaudu. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes.

Eesti osaleb põhilistes rahvusvahelistes konventsioonides ja on aktiivne Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises.

On loodud Eestist pärit ja piiriülese saaste bilanss-andmebaas, kokku lepitud saaste sihtarvudes ja sellele vastavalt toimub saastemaksude ümberarvutamine ja uute määrade kehtestamine.

Oluliselt on vähenenud saasteainete sealhulgas atmosfääri heitmed, pakendid jne osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Haridus. Ühiskond, olles ökosüsteemi osa, peab võtma vastutuse ökosüsteemide harmoonilise arendamise eest.

Selle põhieelduseks on eetiline ja teaduslikult põhjendatud looduskeskkonna elukeskkonna haldamine. Loodusressursi mõistlik majandamine eeldab tehnika- ja loodushariduse kompleksset arendamist, mille puhul peab hariduse struktuur olema praegusest erinev ja loodusharidus peab kõigil õppetasanditel moodustama hariduse orgaanilise osa. Eesti tasakaalustatud jätkusuutliku arengu eelduseks peab olema kõikide ühiskonnakihtide, eriti aga üldpoliitiliste otsuste tegijate ja ametnike loodusteadusliku mõtteviisi süvendamine.

Tehnoloogiline innovatsioon. Registrites olevate ja tuleviku ka praegu veel rahalisse väärtusesse raskesti ümberarvestatavate ressursside kasutamisele peavad eelnema investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad välja töötada ning rakendada optimaalseimad kasutamisskeemid ja arvestavad Kuidas teha raha kauplemise bitkoinid loodusliku aineringe printsiipidega.

Loodusressursside kasutuse taseme määrab eelkõige looduskeskonna isetaastumisvõime. Samas peab Eesti tegelema tootearendusega suundades, mida toetab meie keskkonnatingimustest ja -väärtustest lähtuv ressurss. Nii tuleb maastike kasutamisskeemide väljatöötamisel ja metsamajanduse arendamisel lähtuda maaelu ja eesti kultuuri säilitamise vajadusest, energeetika pikaajalisel planeerimisel keskkonnasõbralikkusest.

Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Eesti loodusressurss on samas oluliseks allikaks vahendite leidmisel tänaste sotsiaalprobleemide lahendamisel ja heaolu kasvu kindlustamisel.

Eestis tuleb välja töötada majanduslikult ja ökoloogiliselt optimaalsed loodusressursside kasutamisskeemid. Esimeseks sammuks on kõiki loodusvarasid ja maastikke hõlmavate registrite koostamine. Loodusressursside kasutamine tuleb korraldada põhimõttel «toormest produktini», arvestades nn puhverprintsiipi mitte tegutseda ohu piiril, vaid jätta varud ootamatuteks olukordadeks.

Tuleb luua riiklik Strateegia valikuvoimaluse lopus arengu monitooringusüsteem olemasolevate ökoloogilise tasakaalustatuse eesmärgi komponentide hindamiseks, kasutades nii siiani olemasolevaid looduskeskkonna seisundi seire andmeid kui lisades uusi struktuure komponentide kõikide indikaatorite ja mõõdikute hindamiseks ning protsesside jälgimiseks.

Loodusressursside kasutamine peab toimuma põhimõttel, et taastuvate ressursside puhul ei ületaks kasutus nende taastootmisvõimet. Nn fossiilsete või taastumatute loodusressursside kasutamine toimuks põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud selle ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, näiteks taastuva ressursiga. Tuleb alustada diskussiooni ja uuringuid kaitsealuste territooriumide paiknemise ja ulatuse osas.

Praegune intensiivne kaitsealade laiendamine nõrga ja lõdva haldusjuhtimise olukorras ei ole piisavalt efektiivne. Oluline on looduskeskkonna kasutamist reguleeriva seadlusandluse vastuvaidlematu jälgimine. Maksupoliitikas tuleb rakendada mehhanismid materjalide korduvkasutuse soodustamiseks ja saastetasud saastumise vähendamiseks.

Eesti energiamajandus tuleb ümber korraldada, toetades energiasäästlikku tegevust ja eelisarendades seda. Eelistada tuleb keskkonnasõbralikumaid transpordiliike.

Kuna taastuvatest materjalidest energiatootmisega kaasnevad paratamatult maastike kasutamise probleemid — elupaikade häving, täiendav koormus bioressursside kogumisel, müra, rikutud maastik jms, siis tuleb välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad kahjulikku keskkonnamõju adekvaatselt määrata ja kompenseerida.

Tekkivad seosed eesmärkide poole liikumisel Siin esitatud käsitlus Eesti jätkusuutlikkusest põhineb ülalkirjeldatud neljal arengueesmärgil. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub Strateegia valikuvoimaluse lopus selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas.

Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on olulised, ühtegi ei saa teisega asendada.

Seetõttu tuleb neid nelja arengueesmärki käsitleda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamine on meie jätkusuutlikkuse alus. Samas võib teatud ajaperioodil mõne eesmärgi poole liikumine olla ühiskonnas rohkem võimendatud kui mõne teise sihi suunas minek. Samas on ajutiselt «kõrvale jäänud» eesmärkide puhul tõenäoliselt paratamatu nende võimendatud kompenseeriv käsitlus järgmisel ajaperioodil.