Kohalik energiakaubanduse susteem.
Veel 90 tuumareaktorit on seisatud ja nendest kolm on täielikult dekomisjoneeritud. Olen aga mures meie ühiskonna vastuseisu osas taastuvenergia planeeringutele, kust paistab ka kohalike omavalitsuste suutmatus selgitada, miks neid planeeringuid vaja on, või arendajate oskamatus kommunikatsiooni juhtida. Väike tulpdiagramm paremal pool näitab iga sektori puhul heitkoguste osakaalu. Tootevtarbija ehk prosumeri mõjukus järjest suureneb ja nende arv kasvab täna eksponentsiaalselt, küll õigusruumi seljad koos ka järgi aitame! OÜ Põhivõrk vastutab süsteemihaldurina kogu Eesti elektrisüsteemi bilansi eest tervikuna ning tagab, et elektrienergia kodumaine tootmine ja väljastpoolt süsteemi ostmine võrduks igal tunnil kodumaise tarbimise ja süsteemivälise müügiga. Soovin Energiaühistu liikmena kohalike tõsta kogukondade ambitsioonikust energia valdkonnas näidates, et taastuvenergia on meie ühine roheline tulevik.
- Share on Twitter Euroopa Liidu ajend puhtale energiale üleminekuks on mitte üksnes ökoloogiline, vaid ka geopoliitiline.
- Tehisintellekt AI Teadlased Monashi ulikoolist Melbourne'is on välja töötanud raamistiku mida nende arvates võiks kasutada tehisintellekti susteemide nt juhita autode ja meditsiinitehnika kasutusel olevate andmete suurema läbipaistvuse tagamiseks.
- Ent
- Uudised - Eesti Energia
- Austraalia teadlased jälgivad tehisintellektide süsteemis andmeid
- Invest Bitkoin Nyse.
- A ma tahan, et ratta rikas vaga kiiresti
- Dual Trading tarkvara
Olen ka aktiivne kogukonna liige oma kodukandis, kus juba aastaid poollooduslikke kooslusi taastanud, loomi karjatanud, püsimetsi majandanud ning selle kõrval ka kohalikku hajutatud taastuvenergiatootmist nii tuule kui päikesejaama näol arendanud. Olen kogenud kõike seda vett ja vilet, mis selliste tegevustega kaasneb.
Seetõttu tean, miks paljud löövad käega ja jätavad teinekord head algatused realiseerimata.
Austraalia teadlased jälgivad tehisintellektide süsteemis andmeid
Usun, et see kogemus võimaldab mul energiaühistu kaudu aidata avada rohkem taastuvenergiaga seotud võimalusi rohkematele inimestele. Asutasin hiljuti ettevõtte, kes püstitas Igapäevaselt tegutsen Eesti suurimas humanitaar- ja arenguabi pakkuvas organisatsioonis MTÜ Mondo, kus üha rohkem tegeleme ka keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastase tegevusega. Taastuvenergia on viis, kuidas keskkonna- ja kliimakaitses reaalselt muutust paremuse suunas luua ning soovin selles valdkonnas oma panuse anda.
Georg Linkov Avamere vesiviljeluse arendaja, ettevõtja Kaasaegne elukeskkond on selline, kus meil kõigil on hea olla ja kuhu külalised soovivad alati tagasi tulla, mõni ka päriseks. Keskkonnasõbralik energiatootmine koos kogukonnaga tekitab uusi võimalusi ja annab positiivset energiat ning aitab luua soodsat keskkonda ettevõtluse arenguks.
Andres Meesak Päikeseenergia assotsiatsiooni juht Usun rohkem koostegemisesse kui sellesse, et igaüks üksi nokitseb. Olles Päikeseenergia assotsiatsiooni juht, tahaksin osaleda millegi suurema elluviimisel, kuid näen, et kui vanasti meeldisid päikeseelektrijaamad kõigile, siis nüüd on kohalikud omavalitsused väga tõrjuvaks muutunud ning ütlevad, et minge rajage neid parke kuskil mujal.
Tahaksingi Energiaühistu liikmetega uurida, kus see mujal on ning ühiselt välja töötada lahendusi, mis kohalikele omavalitsustele sobiksid.
Madis Müür Tehnoloogia- ja roheinvestor Kliimamuutus on suurim inimkonna ees seisev oht, kuid tsiteerides klassikuid ka suurim majanduslik võimalus peale internetti.
Meil on võimalik õiget asja tehes see Eesti jõukuse üheks veduriks muuta. Roheline mõtlemine ja tegutsemine ei ole enam kasumiga vastandmärgilised — tänaseks on need juba sünonüümid.
Kapital on muutumas roheliseks ninginvestori parimad tootlused ja võimalused peituvad rohelistes lahendustes. Energiaühistuga on võimalus tabada mitu kärbest ühe hoobiga — keskkonnale head tehes toetada regionaalset ettevõtlust ja sellega ka atraktiivset investeerimistootlust pakkuda.
Ma soovin näha, et muutuksime saastavast riigist puhta energia riigiks. Otsustasin olla Energiaühistu üks asutaja, et see muutus sünniks viisil, millest võidaksid võimalikult paljud inimesed üle Eesti. Imbi Jürgen Vandeadvokaat Olen oma töös väga palju tegelenud energiasektori ja keskkonnaõigusega ning kokku puutunud erinevate energiaturu osalistega.
Energiaühistud on Eesti energiaturult seni aga peaaegu puudunud. Usun, et hajaenergeetikas ja kogukondlikus tegevuses peitub suur kasutamata potentsiaal, mistõttu tahan oma õla alla panna, et Eestisse rajataks ka Eesti endi inimestele kuuluvad taastuvenergia jaamad, mis neile pikaajalist tulu toovad.
Peep Siitam Ehitusinsener, Energiasalv eestvedaja Näen rohepöördes nii enda kui Eesti riigi jaoks tervikuna võimalust ja seda palju laiemalt kui lihtsalt tuule- ja päikeseenergia tootmine. Samas olen veendunud, et mehhanismidega, millega oleme jõudnud tänasesse päeva edasi enam ei saa ehk nendega oma ambitsioonikaid eesmärke ja häid plaane realiseerida pole võimalik. On vaja ellu kutsuda uusi ja paremaid lahendusi ning energiaühistu on kindlasti üks nendest. Mihkel Tammo Rohetiigri eestvedaja Olles viimased viis aastat tööstuses töötanud ja nüüd hakanud Rohetiigri projekti vedama, usun taastuvenergeetika arengusse ja ühistulisesse mõtlemisesse, ning loodan, et Energiaühistus annab need mõlemad maailmad edukalt ühendada.
Martin Kruus Taastuvenergia investor, Sunly asutaja Liitun Energiaühistuga, et luua laiapõhjaline kodanikeühendus, mis lisaks taastuvenergeetika idee toetamisele asub ka ise koostöös kohalike kogukondadega projekte ellu viima. Taastuvenergeetikale täielik üleminek on alles oma teekonna alguses.
On mõistlik ja ka vajalik, et nii suures tehnoloogilises muutuses osaleks võimalikult lai osa ühiskonnast, tehes seda kas rohepöörde toetaja, projekti arendaja või investorina. Erki Ani Cleantech ForEst kaasasutaja ja tegevjuht Usun taastuvenergiasse ja näen, et Eesti rohetehnoloogia iduettevõtete arengus on tulemas suurema kasvuga aastad kui seni.
Loodan, et Energiaühistu sütitab oma tegevustega kohalikes noortes soovi kaasa lüüa rohetehnoloogia innovatsioonis ning aitab kaasa alternatiivsete, jätkusuutlikkust edendavate lahenduste tekkele. Aivi Telvik Hiiumaa vallavalitsuse arenguspetsialist Läbi aastate on tööelu viinud mind ikka ja jälle säästvate ja roheliste teemade juurde, kuid ma pole julgenud unistada, et võiksin ise ka praktiliselt panustada rohepöörde elluviimisesse.
Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed
Energiaühistu pakub võimalust ka tavainimestele energiatootmisega tegeleda ning soovin koos Hiiumaa kogukonnaga selle järgi proovida. Silver Sillak Taastuvenergia doktorant Aalborgi Ülikoolis Eesti Rohelise Liikumise liikmena leian, et üleminek taastuvenergiale on hädavajalik, kuid see ei saa toimuda ilma kohalike elanike toetuseta. Olen töötanud taastuvenergia vallas ka Taanis Aalborgi Ülikoolis ja näinud, kui populaarsed on sealsed demokraatlikud energiaühistud ja millist potentsiaali need rohepöörde jaoks omavad.
Soovin ka Eestis selle lumepalli veerema lükata! Kohalik energiakaubanduse susteem Lepasepp Sunly ja Tuleva asutaja Täna on Eesti inimeste säästmise ja investeerimise võimekus madal, kuid loodan, et Energiaühistu suudab seda muuta. Ettepanekud hõlmavad tarnehäiretega tegelemisel üleminekut riiklikult lähenemisviisilt piirkondlikule ja piiriülesele lähenemisviisile See hõlmab nii liikmesriikidevahelist kui ka riigisisest taristut.
EL püstitas eesmärgi, et Võrkudevahelised ühendused võivad hõlbustada riikide energiaturgude liitmist, mis peaks parandama varustuskindlust ja vähendama energiahindu. EL toetab piiriülese taristu väljaarendamist, näiteks nõudes loaandmise menetluste ühtlustamist, hõlbustades kulujaotust eri liikmesriikide vahel ja rahastades osaliselt valitud taristuprojekte Näiteks Edela-Euroopas — Hispaanias ja Bitcoin kaevanduskoor. — ning Põhja- ja Ida-Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Poolas ja Tšehhi Vabariigis, on endiselt parandamata elektriühendusi ja teatavatel juhtudel siseliine; ajavahemikus — ühtlustusid riikide gaasituru hulgihinnad, samas kui elektrienergia hulgiturul jäid hinnaerinevused märkimisväärseks Üleminek vähese CO2-heitega energia tootmisele 72 Energiavarustussektori muutmine vähese CO2-heitega sektoriks eeldab märkimisväärseid lisamuutusi energia tootmises Praeguses poliitikaraamistikus 91 prognoositakse energiaallikate jaotuse muutumist tulevikus vt Seetõttu on vaja täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust.
Energiasüsteemi põhjalik ümberkujundamine toob kaasa mitu probleemi. Esiteks tekitab tehnilisi probleeme taastuvate energiaallikate teatavate kõikuvate vormide, peamiselt tuule- ja päikeseenergia allikate integreerimine ja nende kasutuse suurendamine elektrisüsteemis, kus pakkumine ja nõudlus peavad olema pidevalt tasakaalus ning salvestusvõimalused on praegu piiratud.
Teine probleem on energia, peamiselt taastuvenergia tootmise detsentraliseerimine sellise elektrivõrgu ja turu puhul, mis on Kohalik energiakaubanduse susteem tootjate, turustajate ja tarbijate selgele eraldatusele Seepärast on sarnaselt teiste sektoritega selline riigiabi ELis lubatud ainult kindlatel asjaoludel ja liikmesriigid peavad järgima komisjoni avaldatud riigiabi suuniseid, eelkõige taastuvenergia sektoris, kus avaliku sektori toetuse tase on jätkuvalt märkimisväärne.
Alates Elektritarnijaid võidakse tasustada selle eest, et nad hoiavad katkestusteta elektritootmise võimalused näiteks kivisöe- või gaasitootmisseadmed kättesaadavana.
Selleks, et aidata pakkuda eurooplastele puhast energiat, võtsid kõigi liikmesriikide — välja arvatud Poola ja Kreeka — elektrikommunaalettevõtjad Kohalik energiakaubanduse susteem Ühendkuningriik on samuti teatanud kavatsusest lõpetada Komisjon kaalub, kuidas võiks kooskõlas riigiabi eeskirjadega paremini toetada struktuurilist üleminekut söetööstus- ja CO2-mahukates piirkondades, näiteks koostades suunised olemasolevate vahendite parema kasutamise ja parimate tavade vahetamise kohta Parlamendis ja nõukogus toimuvates aruteludes kaalutakse näiteks energia siseturu tugevdamise eeskirjusealhulgas liikmesriikidevahelise koostöö suurendamist, ELi tasandil esimest korda teatavaid elektrisalvestamisega seotud aspekte ning selliste riiklike integreeritud energia- ja kliimakavade ettevalmistamist, mille eesmärk on parandada ELi energia- ja kliimamuutustealast juhtimist Tööstus 80 Tööstuse otseheited moodustasid Elektri ja soojuse tarbimisest tulenevaid kaudseid heitkoguseid arvestatakse energiavarustuse kategoorias.
Ülejäänu tekib tööstusprotsesside käigus, näiteks tsemendi tootmise ja toodete kasutamise ajal. ELi HKS hõlmab ligikaudu kaht kolmandikku tööstuslikest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ülejäänu kuulub jõupingutuste jagamise alla vt punktid 35 — ELi HKSi raames peavad Kuidas koige ekstra pidzamm, kuidas ema maja olla arvesse võtma CO2-hinda ja on seega teoreetiliselt motiveeritud vähendama oma heitkoguseid.
Praktikas antakse rahvusvahelisele konkurentsile avatud sektoritele märkimisväärne hulk tasuta saastekvoote. Kavakohaselt peaks tasuta saastekvootide tase aja jooksul aeglaselt vähenema, kuivõrd globaalsed kliimameetmed vähendavad süsinikdioksiidi lekke riski vt punkt Näiteks peavad suurettevõtted viima vähemalt iga nelja aasta järel läbi energiaauditid, et leida võimalusi energiatarbimise vähendamiseks CO2-heite vähendamisele on kaudselt kaasa aidanud ka tööstusheite direktiiv, millega on sätestatud muude kui kasvuhoonegaaside heitkoguste piirnormid ja rajatiste tehnoloogia miinimumstandardid Nendega asendati osoonikihti kahandavad klorofluorosüsivesinikud, mida kasutati paljudes tööstus- ja tarbeseadmetes, nagu külmikud ja õhukonditsioneerid.
Et nendel gaasidel on suur globaalse soojendamise potentsiaalon EL koostanud õigusaktid, millega püstitada eesmärk vähendada Lisaks tarbitakse hoonetes elektrit, näiteks valgustamise, IT kasutamise, kütmise ja aina sagedamini jahutamise eesmärgil.
Sellest tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvestatakse energiavarustuse sektoris. Seepärast on EL võtnud mitu meedet hoonete energiasäästu suurendamiseks, näiteks hoonete energiatarbimise ühtne sertifitseerimineüldkasutatavate hoonete renoveerimise eesmärgid ja nullilähedase energiatarbega hoone standard, mis on uute üldkasutatavate hoonete ehitamisel kohustuslik alates Hoonete energiatõhususse investeerimisel esineb mitu probleemi, näiteks hoonete omanike ja üürnike huvide lahknemine, suured algkulud ja sageli pikk tasuvusaeg.
Komisjon on koostöös liikmesriikidega välja töötanud kohustuslikud miinimumnõuded teatavate toodete energiatarbimisele ja teinud kohustuslikuks märgistamise, et suurendada tarbijate teadlikkust Komisjoni hinnangul säästavad need toodete tõhusust suurendavad meetmed ELi jaoks energiat mahus, mis vastab umbkaudu Itaalias igal aastal tarbitud primaarenergiale kogusele, ja annavad peaaegu poole Ligikaudu kolm neljandikku transpordis tekkivatest heitkogustest on pärit maanteetranspordist ja eriti autodest vt Uutel autodel peab olema märgistus nende CO2-heite andmetega Uute autode heitkogused peavad Kaubikute Need eesmärgid on täidetud oodatust varem.
Praegu sõiduautode heitkoguste kindlakstegemiseks ja eesmärkide täitmiseks tehtud edusammude seireks kasutatavas katsekorras mõõdetud heitkogused on aga tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest ligikaudu kolmandiku võrra väiksemad Erinevalt sõiduautodest ja kaubikutest ei kohaldata raskeveokitele CO2-heite standardeid.
ELi Komisjon peab seda strateegiat tähtsaks esimeseks sammuks tulevikus võetavate meetmete suunas. Seepärast esitas komisjon uute õigusaktide ettepanekud ELi turule lastud raskeveokite CO2-heite seiramiseks ja sellest teatamiseks Lennundus, mere- ja jõetransport ning mitmeliigiline transport 92 Lennundus tekitas Prognooside kohaselt on rahvusvahelise lennunduse heitkoguste osakaal Samuti prognoositakse, et Selles osalemine muutub kohustuslikuks Neid heitkoguseid ei võeta ELi heitkoguste vähendamise eesmärkides arvesse ega reguleerita praegu rahvusvaheliselt.
Probleemiga tegelemiseks ja potentsiaalsete heitkoguste vähendamise meetmete hilisemaks võimaldamiseks on Kohalik energiakaubanduse susteem loonud laevade kasvuhoonegaaside seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi Seepärast võib vee- ja raudteetranspordi kasutamine koos õhu- ja maanteetranspordiga aidata vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks pole määravad üksnes Euroopa vajadused.
See, kuidas teised riigid Kohalik energiakaubanduse susteem ette kujutavad, on samuti lahtine küsimus. Kas riikidel nagu Hiina või Ameerika Ühendriigid õnnestub Euroopa potentsiaalsete tuleviku energiapartnerite suhtes parem turupositsioon saavutada?
Teiste riikide, peaasjalikult Venemaa ja Lähis-Ida eksportijate tulevikuvajaduste ja arengutrajektooride mõistmine aitaks muresid ja ootusi hallata ning luua potentsiaalseid eeldusi arendamaks alternatiivseid projekte teiste partneritega, nagu Ukraina, Türgi, idapoolsed vahemeremaad või Põhja-Ameerika.
Taastuvenergia oodatav majanduslik edu sõltub EL-i võitjana väljumisest konkurentsi ees keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamises. Isegi täpse tehnilise arusaamata tuleviku tarneahelatest, saame rääkida erinevaid tagajärgi adresseerivatest strateegiatest, mille järgi riigid jaotuvad nelja kategooriasse.
Esiteks — mõnedest praegustest fossiilkütuste netoimportijatest saavad potentsiaalsed liidrid keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamises. Kui EL soovib teiste suurte jõududega konkureerida, on selleks vaja toetavat tööstuspoliitikat ja investeeringuid materjalitarnijate ning tulusate eksportturgude suunal.
Eesti Energia energiakaubandust hakkab juhtima Charlie Viikberg
Teiseks — enamustest riikidest, kes praegu on fossiilkütuste netoimportijad, ei saa taastuvenergia eestvedajaid.
Need riigid kujunevad EL-i jaoks hoopis huvitavateks eksportturgudeks, mille pärast tööstusriigid konkureerima hakkavad. Siin peaks sihiks olema veenda neid riike EL-i tehnoloogiaid ja taristustandardeid omaks võtma, et tagada pikaajalisi majandussuhteid. Kolmandaks — teatud praegustel fossiilkütuste eksportijatel õnnestub oma majandust mitmekesistada, võimalik, et osaliselt ka taastuvenergial põhinevalt.
Üheks võimalikuks näiteks on Saudi Araabia.
EL-i vaatepunktist on need käimasolevad, ent muutuvad majandussuhted. Siin on sihiks üleminekut koos koordineerides häid suhteid säilitada.
See lähenemine aitaks ka tööstuslikku konkurentsi ohjata. Viimaks — mõnedest praegustest fossiilkütuste eksportijatest saavad taastuvenergia või vastava tehnoloogia importijad. Neid riike ootavad tõenäoliselt peamise sissetulekuallika kadumise tõttu ees kodanikurahutused. Samuti lähevad nad usutavasti kõige odavamate keskkonnasäästlike tehnoloogiate impordi teed.
Taastuvenergia strateegilised kaalutlused
Majandussuhted selliste riikidega hakkavad EL-i jaoks tähtsust kaotama. Samas võib tekkida vajadus nendele tähelepanu osutada, kui tegemist on Euroopa piirimail asuvate riikidega, mis ebastabiilseks muutuma peaksid.
Sisuliselt tuleks EL-il selliste riikidega praeguseid suhteid väärikalt kahandada, näiteks suunates koostööd teistesse valdkondadesse. Taastuvenergia eeldatav majanduslik kasu sõltub EL-i liidripositsiooni saavutamisest keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamises.
EL ihkab liidripositsiooni üleilmses tööstuses ja propageerib taastuvenergia arendamist, ent järgib nende eesmärkide saavutamiseks üha multipolaarsemas ja killustatumas, sh. Konkurentsivõimeline tööstus ja kõrgendatud fookus intellektuaalsele omandile ei pruugi olla piisavad, tagamaks ligipääsu välisturgudele ja kriitilise tähtsusega sisenditele.
EL-ile tuleks kasuks aegsasti välja arendada strateegiad Ida-Euroopa ja lähivälismaa jaoks. Nende piirkondade inkorporeerimine valdavalt EL-i tehnoloogiate ja standarditega energiataristusse teeks konkurentidel tulevikus oma tehnoloogiate seal müümise keerulisemaks.
Mitmes Kohalik energiakaubanduse susteem tuleks EL-il kasuks küsimusele läheneda mitte läbi tootmistehnoloogiate müügi või Aafrikast pärineva päikeseenergia sisseostu, vaid paketi — koostöö energiaallikate osas, kriitilised materjalid, tootmistehnoloogiad, taristu ja tööstuspoliitika — näol.
Sarnaselt Hiina näitele, kes on ühendanud oma Belt And Road initsiatiivi täiselektrilise ühiskonna loomise püüdlustega keskendudes elektri salvestustehnoloogiaahelateletähendaks see lähenemine Euroopa jaoks uute energiapiiride küsimuse ümbermõtestamist, toetamaks, kus võimalik, oma tööstuslikku strateegiat. Strateegia aga on lahingute kasutamine sõjategevuse eesmärgist lähtuva juhtmõtte kohaselt. Taktika omakorda seisneb nende lahingute edukas läbiviimises.
Eesmärgiks oleks selles kontekstis viimaks sõja võitmine kindlalt defineeritud viisil, kas siis tingimusteta kapituleerumise või välisjõudude väljaviimise näol. Tundub, et EL-i lähenemine energiaülemineku küsimuses meenutab ilma eesmärgita strateegiat ja taktikaid.
EL võitleb kõigil rinnetel, ent vajaka on sidusast strateegiast või selgest eesmärgist, et milline Kohalik energiakaubanduse susteem liidu tuleviku energiasüsteem välja nägema. Euroopa tööstuslikke ambitsioone toetava koordineeritud energiajulgeolekupoliitika jaoks on tugeva poliitilise toetusega tehnilise plaani olemasolu esmatähtis. Sellise strateegia väljatöötamine tundub utoopilisena, võttes arvesse EL-i mandaati ja selle liikmesriikide otsustusõigusi enda energiapoliitikate väljakujundamises.
Oluliselt realistlikuma stsenaariumina tundub senise sihituse jätkumine. Sellegipoolest tundub Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyen-i väljatöötamisel olev Euroopa roheline kokkulepe asju õiges suunas edasi viivat, pannes ette ambitsioonikamaid heitkoguste vähendamise eesmärke aastaksuute süsiniku- ja emissioonimaksude kehtestamist ning kestlikku investeerimisplaani keskkonnahoidlike uuenduste toetamiseks. Samuti on tähtis, et see tunnistaks vajadust Õiglase Ülemineku Fondi järele, mis aitaks riikidel põlevkivist väljuda ja tõhustaks tööjõu ümberõpet.
Loodame, et fondi abil õnnestub liikmesriikide vahelisi loomupäraseid erimeelsusi energiajulgeoleku prioriteetide osas ühtlustada ja sillutada tee tõelise koostöö poole taastuvenergia küsimuses. Tõlkinud ja toimetanud Mattias Turovski.